Upload
lydung
View
225
Download
7
Embed Size (px)
Citation preview
3/6/2013
1
SEMINÁRIU NASIONÁL
“IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ VETERANUS”
Sumariu Relatóriu Polítika Ba Dala VIBá Programa Atensaun no Responde Sedu; Organizasaun
Belun
Dili, 5 Marsu 2013
Introdusaun
• Belun liuhusi Pilar Peskiza no DezenvolvimentuPolitika produs Relatoriu Politika dala ne’en“Impaktu sosiál husi prosesu administrasaun pensaun bá veteranus”;
• Objetivu buka dezenvolve politika di’ak no lo’loshodi prevene konflitu iha komunidade;
• Relatoriu Politika ne’e apoiu koloborasaunAjensia Governo Alemaña, GovernuIrlandia, Komisaun Europia no Sentru baRezolusaun Konflitu Internasionais (CICR)
3/6/2013
2
Metodulojia• Entrevista: nain 63 (F=28, M=37 ) iha Nivel nasionál no Distrital;
• Foku bá Grupu diskusaun (FGDs) ho partisipasaun nain 173 (F= 62; M=111 (ema lubuk ida la aseita atu hakerek naran iha listapartisipante) , iha distritu 13;
• Observasaun, insidente liuhusi liuhusi programa AtReS involve monitor 86 pesoas husi subdistritu 43;
• Revista Literatura
• Analiza no hakerek relatoriu.
KomisaunOmenajen• Sosializasaun Lei • Rekolla dadus
(rejistrasaun)• Kria base de
Dadus• Verifikasaun
MSS-SEACLN• Kria Politika• Aprovasaun
base de dadus• Halo pedidu
propostaorsamentu
MinisteriuFinansas• Ezekusaun
orsamentu• Kria sistema
pagamentu
BNU, BNCTL nsst..Hala’oPagamentuRelatoriu bapagamentu?
PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU
3/6/2013
3
REZULTADU PESKIZA NO ANALIZASAUN
Vantajen ba Veteranus:
• Estadu Rekoñese no valoriza veteranus sira nia kontribuisaun ba luta Ukun Rasik A’an;
• Hasae rendementu ekonomia uma kain;
• Reforza Kresimentu ekonomiku Timor-Leste;
• Estadu garante Veteranu sira nia moris.
Desvantajen1. Tempu Rekoilha dadus no Verifikasaun:
• Veteranus balun “seidauk” kapta di’ak kontiudu dekreitu Lei nú9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona-ba pensaun veteranus;
• Verifikasaun dadus veteranus barak la hato’o informasaunklaru kona-ba sira nia involvimentu iha rezistensia afeita badedikasaun Esklusivu (hatun durasaun);
• Ema balun ne’ebe agora hetan informasaun barak kona-baRezistensia esplika iha tempu verifikasaun esplikasaun ho detallu nia bele hetan dedikasaun Esklusivu durasaun tinannaruk;
• Posibilidade falsifika dokumentus;
3/6/2013
4
• Distánsia dook ba pagamentu :o Kondisaun dalan ne’ebé aat halo sira laiha asesu ba transporte;o Fa’an ona nia rikusoin balun hodi halo trata dokumentus maibe reslidade
pensaun la sai nafatin;
• Seguransa ba Benefisiáriu (veteranus) Sirao Preokupasaun iha dalan hetan asalta husi grupu ka ema deskoñesidu;o Risku ba hetan krime;
• Frakeza Sistema Pagamentu Iha Bankuo Pagamentu la tuir tempu;o Benifisiariu sira mai husi Distrirtu hein forma iha banku tempu
naruk, maibe osan seidauk transfere iha konta bankaria no laiha informasaun klaru husi banku ba benefisiariu sira;
o Banku ko’a osan ba administrasaun ho valor $1.00 - $2.00;
Konflitu no Impaktu sosial• Veteranus balun deskontente ba prosesu
verifikasaun dadus no durasaun dedikasaunesklusivu;
• Veteranus deskontente sistema pagamentu tanbahein oras barak no dudu malu iha banku(potensia mosu deskontente);
• Familia martires no veteranus hadau malu osan;
• Veteranus balun nu’udar no toos no natar nainkomesa hamenus no husik ona nia profesaun;
• Pensaun ne’e fo todan ba kover Estadu atu belebuka no rai osan barak hodi selu veteranus
3/6/2013
5
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Ainaro Kovalima Lautem Likisa Manatuto Oekusi Vikeke
Dadus Insidente Konflitu Relasiona ho Asuntu PensaunVeteranu no Martir 2010-12
Tipu Konflitu relasaun Pensaun Veteranus
• Entre família;
• Ba utilizasaun Osan Pensaun Martires;
• Inveja Sosiál;
• Deskonfia iha indikasaun halo Korupsaun;
• Tensaun entre família martires no membru veteranu sira;
• Deskontentamentu husi Grupo juventude klandestina;
• Konfuzaun kona-ba Implementasaun Lei N0. 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona ba veteranus no Antigos Combatentes.
3/6/2013
6
Rekomendasaun ba:1. Komisaun de Omenajen no SEACLN;
2. Ministeriu das Finansas (MoF);
3. Organizasaun sosiedade sivil;
4. Media;
5. Veteranus no Familia martires;
6. Autoridade lokal no Komunidade;
7. Sekretariu Estadu Promosaun no Igualidade (SEPI);
8. Sekretariu Estadu Formasaun Profesional (SEFOPE);
9. Polisia Nasional Timor Leste etc.
Rekomendasaun kona-ba Prosesu FaheOsan iha Banku
• Sosializasaun Lei N0 : 9/2009 dia 29 Jullu 2009’, pensaun Veteranus no Martires;
• Banku presiza fahe relatoriu pagamentu ba Ministeriu Finansas, MSS, SEACLN;
• Presiza kria akordu entre Governu ho Banku ba prosesu pagamentu ba veteranus;
• Presiza haforsa sistema liña koordenasaun no komunikasaun entre instituisaun Bankaria, ministeriu das Finansas no MSS-SEACLN;
3/6/2013
7
Prosesu Verifikasaun no Rekonesementu ba Frente Klandestina
• Kria ekipa task force iha monitorizasaun no evaluasaun regularmente base hodi simu keixa (feedback) Iha Ministerio Solidaridade no Sosial (MSS) - SEACLN
• Governu liuhusi SEACVLN fo rekonesimentu ba grupu arte Ritual klandestina nian, Nomos apoiu orsamentu ba organizasaun nia dezenvolvimentu
Prosesu Verifikasaun no Fahe osan
• Komisaun Omenajen presiza servisu ho profesionálizmu, livre husi tendénsia familiarizmu, grupuismu, kolusaun, nepotismu ba atendementu prosesu levantamentu de dadus;
• Presiza hadi’ak sistema pagamentu, hanesan liuhusi banku movel;
• Hato’o banku operasional hotu atu loke nia sub-edifisiu iha distritu ka subdistritu ho kopera di’ak Governo;
• PNTL presiza fo seguransa masimu ba benefisiariu sira bainhira iha tempu pagamentu;
3/6/2013
8
Rekomendasaun kona-ba Konflituentre Veteranu sira
• Rekonesimentu ba martires hotu ho igual, Porezemplu : Ema balu nia familia mate hotu nu’udar martires maibe lei la fo dalan ema atu simu pensaun martires liu nain 2 ba leten);
• Valoriza juventude nia kontribuisaun ba Libertasaun nasional;
• Kria atividade ne’ebe produtivu no edukativu ba veteranus sira (Ezpl : Formasaun profesional, koperativa no etc.... ;
• Veteranus no familia martires sira bele halo planu hodi bele uza osan pensaun atu dezenvolve vida moris familia ho komunidade liuhusi investementu ba prioriedade -(edukasaun, koperativa ba dezenvolvimentu ekonomiku familia).
Rekonesemetu Komplexidade Istoria
• Presiza kria ekipa konjuntu hodi halo peskiza klean no hakerek istória ba rezistensia nian;
• Prosesu administra (Rejistrasaun) veteranus diak liu mak husi responsavel kaixa klandestina;
• Presiza iha ekipa konjunta ba audit no avaliasaun profunda ba sistema pagamentu no Verifikasaun base de dadus;
• Avaliasaun sistema pagamento.
3/6/2013
9
Rekonesementu Kontribuisaun FrenteKlandestina no Kontribuisaun Feto sira
• Fo tulun ba organizasaun klandestina hotu atu halot sasan lulik ne’ebe maka uza iha tempu rezistensia luta ba ukun rasik aan , liuhusi seremonia kultural, misa, kari aifuna ba eroi;
• Rekonesimentu ba organizasaun klandestina, hotu (PJLA, no organizasaun da masa ne’ebe maka la tama iha PJLA nia laran);
• Fo Valorizasaun ba feto vitima sira ne’ebe hetan torturasaun iha tempu funu;
Rekonese Komplexidade Istoria
• Estabelese ekipa mediasaun hodi fasilita konflituentre familia (ho kordenasaun di’ak);
• Governo no sosiedade sivil presiza fo formasaunprofesional kria atividade produktivu hodiaumenta rendementu ekonomia familia;
• Valoriza konsiderasaun ba kompleksidade istorialuta ba libertasaun nasional;
• Kontinua resposta ba rekomendasaun husi“relatoriu Chega” atu tau matan reparasaun no apoiu ba vitima sira.
3/6/2013
10
Obrigadu Barak Ba Atensaun
Prepara Husi
Constantino Escollano BrandaoEspesialista ba Dezenvolve Politika no Peskiza
Email: [email protected]: +670-7724-6272