51
Chimborazo Imbabura Castellano 1 Westminster tandanacuipi quillcashca tapuicunata catishpa uchilla yachanami Westminster tandanajuipi quilcashca tapuicunata catishpa uchilla yachajunami Catecismo menor de Westminster Westminsterca Inglaterra llajta Londres pueblopi tiyaj shuj iglesia huasimi. Chaipica huaranga sujta patsaj chuscu chunga quimsa (1643) huatamanta huaranga sujta patsaj chuscu chunga canchis (1647) huatacama tandanacuj Diospaj Shimimanta alli yachaj crijcunaca cai "uchilla yachana" librotami quillcashca. Shinallataj Westminster tandanacuipica jatun yachanata charij librotapishmi quillcashca. (Catecismo mayor) Chaimantami cai "uchilla yachanataca" chashna shutichishca. Catecismo shimica “tapuicunata rurashpa, tigrachishcacunata catishpa crijcunapaj yachana” nisha ninmi. Cai catecismotaca huaranga huata yallitami Apunchij Jesusta crijcunaca quillcashpa shamushca. Evangélico iglesiata callarichishca q'uipaca tauca evangélico iglesiacunami cai laya yachanacunataca rurashca. Chaita rurajcunaca Bautista, Luterano, Presbiteriano, shujtaj iglesiacunapishmi cashca. P'angacunapaj chaqui filopi versocunamanta Cai yachanacunaca Diospaj Shimimanta yuyaita cushcata ricuchishun nishpami, cai yachanata quillcajcunaca p'angacunapaj chaqui filopica Diospaj Shimimanta japishca versocunata churashcacunami. {Cashna ricurij paréntesis chaupipi tiyaj versocunataca mana cai yachanapica tiyajpimi ashtahuan alli yachachingapaj cai yachanata Quichua rimaiman ch'imbachijcunaca chashna churashcanchij.} Westminsterca Inglaterra llacta Londres pueblopi tiyaj shuj iglesia huasimi. Chaipica huaranga sucta patsaj chuscu chunga quimsa (1643) huatamanda huaranga sucta patsaj chuscu chunga canchis (1647) huatacaman tandanajuj Diospaj Shimimanda ali yachaj crijcunaca cai "uchilla yachajuna" librotami quilcashca. Shinallata Westminster tandanajuipica jatun yachajunata charij librotapashmi quilcashca. (Catecismo mayor) Chaimandami cai "uchilla yachajunataca" chashna shutichishca. Catecismo shimica “tapuicunata rurashpa, tigrachishcacunata catishpa crijcunapaj yachajuna” nisha ninmi. Cai catecismotaca huaranga huata yalitami Apunchi Jesusta crijcunaca quilcashpa shamunajushca. Evangélico iglesiata callarichishca jipaca tauca evangélico iglesiacunami cai laya yachajunacunataca ruranajushca. Chaita rurajcunaca Bautista, Luterano, Presbiteriano, shuj iglesiacunapashmi cashca. Fangacunapaj chaqui manñapi versocunamanda Cai yachajunacunaca Diospaj Shimimanda yuyaita carajushcata ricuchishun nishpami, cai yachajunata quilcajcunaca fangacunapaj chaqui manñapica Diospaj Shimimanda japishca versocunata churanajushca. {Cashna ricurij paréntesis chaupipi tiyaj versocunataca na cai yachajunapica tiyajpimi ashtahuan aliguta yachachingapaj cai yachajunata Quichua rimaiman chimbachijcunaca chashna churashcanchi.} La iglesia de Westminster se encuentra en la ciudad de Londres en Inglaterra. Allí entre los años 1643 y 1647 una reunión de eruditos en la Palabra de Dios escribió este “Catecis- mo Menor”. En la misma reunión se elaboró el “Catecismo Mayor”. Por es- to se llama esta obra el “Catecismo Menor”, para distinguir los dos libros. La palabra “catecismo” quiere decir simplemente “enseñanza cristiana en forma de preguntas y res- puestas”. Han sido usados los catecis- mos por más de mil años en la iglesia cristiana, y desde el comienzo de la Reforma Protestante han sido usados por varias denominaciones evangéli- cas, entre ellas la Bautista, la Luterana y la Presbiteriana. Las referencias al pie de página Para demostrar claramente el respaldo bíblico de estas enseñan- zas, los eruditos que las elaboraron in- cluyeron las referencias bíblicas que se ven aquí al pie de la página. {Las referencias bíblicas que están dentro de este tipo de parén- tesis no estaban incluidas originalmen- te en este catecismo, pero los traducto- res al Quichua las incluimos para pro- veer mayor respaldo a las enseñanzas.}

tandanacuipi Westminster tandanajuipi Ca tec i smo n rd W ... · R. L aP l br de Dios que está contenida en las Escrituras del Antiguo y del Nuevo T est amno2a, l ú ic r para enseñarnos

  • Upload
    others

  • View
    6

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Chimborazo Imbabura Castellano

1

Westminster tandanacuipiquillcashca tapuicunata

catishpa uchilla yachanami

Westminster tandanajuipiquilcashca tapuicunata

catishpa uchilla yachajunami

Catecismo menor de Westminster

Westminsterca Inglaterra llajta Londres pueblopi tiyaj shuj iglesiahuasimi. Chaipica huaranga sujta patsaj chuscu chunga quimsa (1643)huatamanta huaranga sujta patsaj chuscu chunga canchis (1647)huatacama tandanacuj Diospaj Shimimanta alli yachaj crijcunaca cai"uchilla yachana" librotami quillcashca. Shinallataj Westminstertandanacuipica jatun yachanata charij librotapishmi quillcashca.(Catecismo mayor) Chaimantami cai "uchilla yachanataca" chashnashutichishca.

Catecismo shimica “tapuicunata rurashpa, tigrachishcacunatacatishpa crijcunapaj yachana” nisha ninmi. Cai catecismotaca huarangahuata yallitami Apunchij Jesusta crijcunaca quillcashpa shamushca.Evangélico iglesiata callarichishca q'uipaca tauca evangélicoiglesiacunami cai laya yachanacunataca rurashca. Chaita rurajcunacaBautista, Luterano, Presbiteriano, shujtaj iglesiacunapishmi cashca.

P'angacunapaj chaqui filopiversocunamanta

Cai yachanacunaca Diospaj Shimimanta yuyaita cushcataricuchishun nishpami, cai yachanata quillcajcunaca p'angacunapajchaqui filopica Diospaj Shimimanta japishca versocunatachurashcacunami.

{Cashna ricurij paréntesis chaupipi tiyaj versocunataca manacai yachanapica tiyajpimi ashtahuan alli yachachingapaj cai yachanataQuichua rimaiman ch'imbachijcunaca chashna churashcanchij.}

Westminsterca Inglaterra llacta Londres pueblopi tiyaj shuj iglesiahuasimi. Chaipica huaranga sucta patsaj chuscu chunga quimsa (1643)huatamanda huaranga sucta patsaj chuscu chunga canchis (1647)huatacaman tandanajuj Diospaj Shimimanda ali yachaj crijcunaca cai"uchilla yachajuna" librotami quilcashca. Shinallata Westminstertandanajuipica jatun yachajunata charij librotapashmi quilcashca.(Catecismo mayor) Chaimandami cai "uchilla yachajunataca" chashnashutichishca.

Catecismo shimica “tapuicunata rurashpa, tigrachishcacunatacatishpa crijcunapaj yachajuna” nisha ninmi. Cai catecismotaca huarangahuata yalitami Apunchi Jesusta crijcunaca quilcashpa shamunajushca.Evangélico iglesiata callarichishca jipaca tauca evangélicoiglesiacunami cai laya yachajunacunataca ruranajushca. Chaitarurajcunaca Bautista, Luterano, Presbiteriano, shuj iglesiacunapashmicashca.

Fangacunapaj chaqui manñapiversocunamanda

Cai yachajunacunaca Diospaj Shimimanda yuyaitacarajushcata ricuchishun nishpami, cai yachajunata quilcajcunacafangacunapaj chaqui manñapica Diospaj Shimimanda japishcaversocunata churanajushca.

{Cashna ricurij paréntesis chaupipi tiyaj versocunataca na caiyachajunapica tiyajpimi ashtahuan aliguta yachachingapaj caiyachajunata Quichua rimaiman chimbachijcunaca chashnachurashcanchi.}

La iglesia de Westminsterse encuentra en la ciudad de Londresen Inglaterra. Allí entre los años 1643y 1647 una reunión de eruditos en laPalabra de Dios escribió este “Catecis-mo Menor”. En la misma reunión seelaboró el “Catecismo Mayor”. Por es-to se llama esta obra el “CatecismoMenor”, para distinguir los dos libros.

La palabra “catecismo”quiere decir simplemente “enseñanzacristiana en forma de preguntas y res-puestas”. Han sido usados los catecis-mos por más de mil años en la iglesiacristiana, y desde el comienzo de laReforma Protestante han sido usadospor varias denominaciones evangéli-cas, entre ellas la Bautista, la Luteranay la Presbiteriana.

Las referencias al pie de página

Para demostrar claramenteel respaldo bíblico de estas enseñan-zas, los eruditos que las elaboraron in-cluyeron las referencias bíblicas que seven aquí al pie de la página.

{Las referencias bíblicasque están dentro de este tipo de parén-tesis no estaban incluidas originalmen-te en este catecismo, pero los traducto-res al Quichua las incluimos para pro-veer mayor respaldo a las enseñanzas.}

Chimborazo Imbabura Castellano

2

1 YACHANARUNACA IMAPAJ, IMATA RURASHPA CAUSANAMANTA

1 YACHANARUNACA IMAPAJ, IMATA RURASHPA CAUSANAMANDA

Lección 1

1 tapui. ¿Runaca imata rurashpa causangapajtajchurashca?

Tigrachishca. Runaca Taita Diostajatunyachishpa cushichingapaj,1a shinallataj huiñaitacausaicama Diospi achcata cushicushpa causachunmicai pachapica churashca cashca.1b

1 tapui. ¿Runaca imata rurashpa causangapajtachurai tucushca?

Tigrachishca. Runaca Taita Diostajatunyachishpa cushichingapaj,1a shinallata causaitacausaicaman Diospi ninandapacha cushijushpacausangapajmi cai pachapica churai tucushca.1b

P.1. ¿Cuál es la finalidad principalde la existencia del hombre?

R. La finalidad principalde la existencia del hombre esglorificar a Dios1a, y gozar de élpara siempre.1b

2 tapui. ¿Taita Diosta jatunyachinata, Paihuancushicushpa huiñaita causanata yachachunca, TaitaDiosca ima mandashcatataj ñucanchijmanca cushca?

Tigrachishca. Diospaj Shimita charij BibliamiÑaupa Testamentopi, Mushuj Testamentopi, tiyajlibrocunataca shujllapi tandachishca charin.2a ChaipicaTaita Dios mandashca shimicunaca Taita Diostaima shina Jatunyachinata, ima shina Paihuancushicushpa huiñaita causanata yachachingapajmitiyan. Cai Dios mandashca Shimicunamantaashtahuan yalli shujtajca mana tiyanchu.2b {2 Timoteo3:15-17. Lucas 24:27-44. 2 Pedro 3:2, 15-16. Lucas 16:31.Gálatas 1:8-9. Juan 15:11.}

2 tapui. ¿Taita Diosta jatunyachinata, Paihuancushijushpa causaita causanata yachajuchunga, TaitaDiosca ima mandashcatata ñucanchimanga cushca?

Tigrachishca. Diospaj Shimita charij BibliamiÑaupa Testamentopi, Mushuj Testamentopi, tiyajlibrocunataca shujllapi tandachishca charijun.2a

Chaipica Taita Dios mandashca shimicunaca TaitaDiosta imashna Jatunyachinata, imashna Paihuancushijushpa causaita causanata yachachingapajmitiyajun. Cai Dios mandashca Shimicunamandaashtahuan yali shujca na tiyanllu.2b {2 Timoteo 3:15-17.Lucas 24:27-44. 2 Pedro 3:2, 15-16. Lucas 16:31. Gálatas1:8-9. Juan 15:11.}

P.2. ¿Qué norma ha dado Diospara enseñarnos cómo podemosglorificarle y gozar de él?

R. La Palabra de Diosque está contenida en lasEscrituras del Antiguo y del NuevoTestamento2a, es la única normapara enseñarnos cómo podemosglorificarle.2b

1a 1 Corintios 10:31. Romanos 11:36.1b Salmo 73:25-28.2a 2 Timoteo 3:16. Efesios 2:20.2b 1 Juan 1:3-4.

Chimborazo Imbabura Castellano

3

3 tapui. ¿Ashtahuantajca Dios quillcachishca Shimicaimatataj yachachin?

Tigrachishca. Ashtahuantajca Diosquillcachishca Shimica Taita Diosmanta imata crishpacausanata, shinallataj runacunaca Taita Diosmandashca shina rurashpa causanatapishmiyachachin.3

3 tapui. ¿Ashtahuambachaca Dios quilcachishcaShimica imatata yachachijun?

Tigrachishca. Ashtahuambachaca Diosquilcachishca Shimica Taita Diosmanda imata crishpacausanata, shinallata runacunaca Taita Diosmandashcashna rurashpa causanatapashmiyachachijun.3

P.3. ¿Qué es lo que principalmenteenseñan las Escrituras?

R. Las Escriturasenseñan principalmente lo que elhombre debe creer respecto a Diosy los deberes que Dios demandadel hombre.3

2 YACHANADIOSMANTA, PAI MANDASHCA SHIMICUNAMANTAPISH

2 YACHANADIOSMANDA, PAI MANDASHCA SHIMICUNAMANDAPASH

Lección 2

4 tapui. ¿Taita Diosca imataj?Tigrachishca. Taita Diosca Espiritumi;4a Paica

tucuipimi;4b huiñaita causacujlla4c imata rurangapaj arinishcatapish mana cungarishpalla pajtachij Diosmi.4d

Diosllami “ÑUCAMI CANI” shutita charin;4e Paica allitajyachaisapa,4f Jatun poderta charijmi.4g Taita Diospicaima juchapish mana tiyanchu*;4h imatapish allicashcallata ruraj*, ima allicunatapish convidanamunailla junda, mana llullaj Diosmi.4i {Salmo 145:2.Romanos 11:33. Génesis 17:1.}

4 tapui. ¿Taita Diosca imata?Tigrachishca. Taita Diosca Espiritumi;4a Paica

tucuipimi;4b causaita causajujlla4c imata rurangapaj arinishcatapash na cungashpalla pactachij Diosmi.4d

Diosllami “ÑUCAMI CANI” shutita charin;4e Paicaalipacha yachaisapa,4f Jatun ushaita charijmi.4g TaitaDiospica ima juchapash na tiyanllu*;4h imatapash alicashcatalla ruraj*, ima alicunatapash caranamunailla junda, na llullaj Diosmi.4i {Salmo 145:2.Romanos 11:33. Génesis 17:1.}

P.4. ¿Qué clase de ser es Dios?R. Dios es Espíritu.4a Es

infinito4b, eterno4c e inmutable4d:en su ser4e, sabiduría4f, poder4g,santidad*4h, justicia*, bondad yverdad.4i

3 2 Timoteo 1:13. 2 Timoteo 3:16. {Juan 5:39, 20:31. 1 Juan 1:3-4. Romanos 15:4. 1 Corintios 10:11.}4a Juan 4:24.4b Job 11:7-9.4c Salmo 90:2.4d Santiago 1:17.4e Éxodo 3:14.4f Salmo 147:5.4g Apocalipsis 4:8.4h Apocalipsis 15:4.4i Éxodo 34:6-7.

Chimborazo Imbabura Castellano

4

5 tapui. ¿Shujlla Diosmanta ashtahuan shujtaj Diostiyanchu?

Tigrachishca. Shujlla Diosmanta ashtahuanshujtaj Diosca mana tiyanchu. Taita Diosllami huiñaitacausacun, pai sapallami Diostaj.5

5 tapui. ¿Shujlla Diosmanda ashtahuan shuj Diostiyanllu?

Tigrachishca. Shujlla Diosmanda ashtahuanshuj Diosca na tiyanllu. Taita Diosllami causaitacausajun, paillami Diospacha.5

P.5. ¿Hay más de un Dios?R. No hay sino uno solo,

el Dios vivo y verdadero.5

6 tapui. ¿Diosca mashnapurataj?Tigrachishca. Diosca quimsapurami.

Chaicunaca Yaya, Churi, Jucha Illaj Espiritumi*.Quimsandij tucuipi shujllami. Imata ruranapipishJatunyachishca canapipish Paicunaca shujllami.6

6 tapui. ¿Diosca mashnapurata?Tigrachishca. Diosca quimsapurami.

Chaicunaca Taita, Churi, Jucha Illaj Espiritumi*.Quimsandi tucuipi shujllami. UshaipipashJatunyachishca canapipash Paicunaca shujllami.6

P.6. ¿Cuántas personas hay en laDivinidad?

R. En la Divinidad haytres personas: El Padre, el Hijo y elEspíritu Santo*; y estas trespersonas son un solo Dios, de lamisma sustancia, iguales en podery gloria.6

7 tapui. ¿Taita Dios chashnataj cachun nishparimashca shimicunaca* imataj?

Tigrachishca. Taita Dios chashnataj cachunnishpa rimashca shimicunaca* imatarurangapajpish huiñai huiñaicama Dios rimashcashimimi. Taita Diosca Paipaj munaihuanmi imatucuchunpish manaraj ima tiyajllapitaj chashnamicanga nishpa mandashca. Shinallataj, ima tucujpipishPaillataj jatunyachishca cangapajmi chashnacarurashca.7

7 tapui. ¿Taita Dios chashnapacha cachun nishparimashca shimicunaca* imata?

Tigrachishca. Taita Dios chashnapachacachun nishpa rimashca shimicunaca* imatarurangapajpash causaita causaimanda causaitacausaicaman Dios rimashca shimimi. Taita DioscaPaipaj munaihuanmi ima tucuchumbash nara imapashtiyajllapita chashnami canga nishpa mandashca.Shinallata, ima tucujpipash Paillata jatunyachishcacangapajmi chashnaca rurashca.7

P.7. ¿Qué son los decretos* deDios?

R. Los decretos* deDios son su propósito eterno,según el consejo de su propiavoluntad, en virtud del cual hapreordenado, para su propia gloria,todo lo que sucede.7

8 tapui. ¿Taita Diosca Pai chashnataj cachunnishpa rimashca shimicunataca* ima shinatajpajtachin?

Tigrachishca. Taita Diosca Pai chashnatajcachun nishpa rimashca shimicunataca* imallatiyachun nishpa rimashcatapish rurashpa,tucuicunaman Paipaj jatun poderta, mana tucurijc'uyaita* convidashpami pajtachin.8

8 tapui. ¿Taita Diosca Pai chashnapacha cachunnishpa rimashca shimicunataca* imashnatapactachin?

Tigrachishca. Taita Diosca Pai chashnapachacachun nishpa rimashca shimicunataca* imallatiyachun nishpa rimashcatapash rurashpa,tucuicunaman Paipaj jatun ushaita, na tucurijllajuyaita* carashpami pactachijun.8

P.8. ¿Cómo ejecuta Dios susdecretos*?

R. Dios ejecuta susdecretos* en las obras de lacreación y providencia*.8

5 Deuteronomio 6:4. Jeremías 10:10. {1 Corintios 8:4. Juan 17:3. Marcos 12:29.}6 1 Juan 5:7. Mateo 28:19. {Mateo 3:16-17. 2 Corintios 13:14. 1 Juan 1; 5:18. Hechos 5:3-4. Hebreos 1:3. Génesis 1:26}7 Efesios 1:4, 11. Romanos 9:22-23. {Romanos 11:36. Hechos 2:23. Génesis 1:1. Hebreos 1:3. Salmo 33:9.}8 {Apocalipsis 4:11. Daniel 4:35. Isaías 40:26.}

Chimborazo Imbabura Castellano

5

3 YACHANADIOS TUCUITA RURASHPA PAIPAJ C'UYAITA

CUSHCAMANTA

3 YACHANADIOS TUCUITA RURASHPA PAIPAJ JUYAITA

CARASHCAMANDA

Lección 3

9 tapui. ¿Taita Dios rurashcacunaca imallataj?Tigrachishca. Imapish illajmantaca Diosmi tucui

ima tiyajtapish rurashpa churashca; Paipaj tucuitarurai tucuj Shimihuan rimashpallami jahua pachapi caipachapi imalla tiyajcunatapish rurashca; chaicunatacaDiosca sujta punllapimi tucuita allitaj rurashca.Chashnatajmi tucui tiyajcunataca Taita Dioscarurashca.9

9 tapui. ¿Taita Dios rurashcacunaca imallata?Tigrachishca. Imapash illajmandaca Diosmi

tucui ima tiyajtapash rurashpa churashca; PaipajJatun Ushaita charij Shimihuan rimashpallami jahuapachapi cai pachapi imalla tiyajcunatapash rurashca;chaicunataca Diosca sucta punllapimi tucuitaaligutapacha rurashca. Chashnapachami tucuitiyajcunataca Taita Diosca rurashca.9

P.9. ¿Qué es la obra de lacreación?

R. La obra de la creaciónconsiste en que Dios ha hechotodas las cosas de la nada, por elpoder de su Palabra, en el espaciode seis días y todas muy buenas.9

10 tapui. ¿Taita Diosca runataca piman rijchajtatajrurarca?

Tigrachishca. Taita Diosca runata rurashpaca,c'aritapish huarmitapishmi rurarca. PaicunatacaPaiman rijchajtatajmi rurarca. Chai Diosman rijchajcanaca alli yachaita charinapi, alli cashcallatarurashpa* causanapi, juchamanta anchurishpaDiospajlla causanapi*, tucui Dios churashcacunataalli ricushpa, cazuchishpa causanapimi ricurinacashca.10

10 tapui. ¿Taita Diosca runataca piman rijchajtatarurarca?

Tigrachishca. Taita Diosca runata rurashpaca,jaritapash huarmitapashmi rurarca. PaicunatacaPaiman rijchajtapachami rurarca. Chai Diosman rijchajcanaca ali yachaita charinapi, ali cashcatallarurashpa* causanapi, juchamanda anchurishpaDiospajlla causanapi*, tucui Dios churashcacunataaliguta ricushpa, cazuchishpa causanapimi ricurinacashca.10

P.10. ¿Cómo creó Dios al hombre?R. Dios Creó al hombre,

varón y hembra, según su propiaimagen, en conocimiento, justicia*y santidad*, con dominio sobre lascriaturas.10

9 Génesis 1 capítulo. Hebreos 11:3. {Génesis 1:1. Salmo 33:9. Génesis 1:31.}10 Génesis 1:26-28. Colosenses 3:10. Efesios 4:24.

Chimborazo Imbabura Castellano

6

11 tapui. ¿Taita Dios paipaj jatun poderhuan, manatucurij c'uyaihuan* tucuita ricushpa charicujcaimataj?

Tigrachishca. Taita Dios paipaj jatunpoderhuan, mana tucurij c'uyaihuan* tucuitaricushpa charicujca, Dios jucha illaj* cashcahuan,11a

jatun yachaihuan,11b pai tucuita rurai tucushcahuan paiimallata churashcatapish, q'uipata ima tucunatapishhuaquichishpa,11c mandashpa cazuchishpacharicujmi.11d {Nehemías 9:6.}

11 tapui. ¿Taita Dios paipaj jatun ushaihuan, natucurijlla juyaihuan* tucuita ricushpa charijujcaimata?

Tigrachishca. Taita Dios paipaj jatunushaihuan, na tucurijlla juyaihuan* tucuita ricushpacharijujca, Dios jucha illaj* cashcahuan,11a jatunyachaihuan,11b jatun ushaihuan pai imatallachurashcatapash, jipaman ima tucunatapashhuacaichishpa,11c mandashpa cazuchishpacharijujmi.11d {Nehemías 9:6.}

P.11. ¿Cuáles son las obras de laprovidencia* de Dios?

R. Las obras de laprovidencia* de Dios son aquellascon que santa*11a, sabia11b ypoderosamente, preserva11c ygobierna todas sus criaturas ytodas las acciones de éstas.11d

12 tapui. ¿Runa manaraj juchapi urmashpa, Diosrurashca shinallataj cashcapica, Taita Diosca paipajjatun poderhuan, mana tucurij c'uyaihuanca* chairunapajca imatataj rurarca?

Tigrachishca. Taita Diosca runata rurashcaq'uipaca “Tucuipi ñucata cazushpallami manatucurinalla causaitaca charingui” nishcatapajtachingapajmi*, allitapish, mana allitapish yachaitucunata cuj yurapi p'ucushcataca ama micunguichu,micushpaca huañunguimi nishca.12

12 tapui. ¿Runa nara juchapi urmashpa, Diosrurashcashnallata cashcapica, Taita Diosca paipajjatun ushaihuan, na tucurijlla juyaihuanga* chairunapaca imatata rurarca?

Tigrachishca. Taita Diosca runata rurashcajipaca “Tucuipi ñucata cazushpallami na tucurinallacausaitaca charingui” nishcata pactachingapajmi*,alitapash, nalitapash yachana ushaita cuj yurapifucushcataca ama micunguichu, micushpacahuañunguimi nishca.12

P.12. ¿Qué acto especial deprovidencia* realizó Dios para conel hombre en el estado que éstefue creado?

R. Cuando Dios hubocreado al hombre, hizo con él unpacto* de vida bajo condición deperfecta obediencia; prohibiéndolecomer del árbol del conocimientodel bien y del mal bajo la pena demuerte.12

11a Salmo 145:17.11b Salmo 104:24. Isaías 28:29.11c Hebreos 1:3.11d Salmo 103:19. Mateo 10:29-31. {Deuteronomio 27:26.}12 Gálatas 3:12. Génesis 2:17. {Levítico 18:5}

Chimborazo Imbabura Castellano

7

4 YACHANAJUCHACA IMATA CUJ CASHCAMANTA

4 YACHANAJUCHACA IMATA CUJ CASHCAMANDA

Lección 4

13 tapui. ¿Ñucanchij ñaupa yayacunaca Taita Diostacazushpa causachun churashcataca pajtachishpachucausashca?

Tigrachishca. Ñucanchij ñaupa yayacunacaallita mana allita cajta ricushpa agllai tucuchun TaitaDios cushcahuanca urmashcami. Diosta cazushpa paimunashca shina causanamantapish anchurishpamijuchataraj rurashca.13

13 tapui. ¿Ñucanchi ñaupa taitacunaca Taita Diostacazushpa causachun churashcataca pactachishpachucausashca?

Tigrachishca. Ñucanchi ñaupa taitacunacaimami ali, imami nali cajta ricushpa agllana ushaitaTaita Dios cushcahuanga urmashcami. Diostacazushpa pai munashcashna causanamandapashanchurishpami juchatara rurashca.13

P.13. ¿Permanecieron nuestrosprimeros padres en el estado enque fueron creados?

R. Nuestros primerospadres, dejados a su libre albedrío,cayeron del estado en que fueroncreados, pecando contra Dios.13

14 tapui. ¿Juchaca imataj?Tigrachishca. Juchaca, Taita Dios mandashca

shimicunahuan mana cushicushca cana, manapajtachishpa causanami.14

14 tapui. ¿Juchaca imata?Tigrachishca. Juchaca, Taita Dios mandashca

shimicunahuan na cushijushca cana, na pactachishpacausanami.14

P.14. ¿Qué es el pecado?R. El pecado es

cualquier falta de conformidad conla ley de Dios o la transgresión deella.14

15 tapui. ¿Ñucanchij ñaupa yayacunaca jucha illajcachun rurashca cashcata chingachingapajca imajuchatataj rurashca?

Tigrachishca. Ñucanchij ñaupa yayacunatacaallita, mana allita yachai tucunata cuj yurapip'ucushcataca amataj micunguichu nishpami TaitaDiosca mandashca carca. Ashtahuanpish chaimandashcataca mana cazushpa micuimantami juchaillaj cachun rurashca cashcataca chingachirca.15

15 tapui. ¿Ñucanchi ñaupa taitacunaca jucha illajcachun rurai tucushcata chingachingapaca imajuchatata rurashca?

Tigrachishca. Ñucanchi ñaupa taitacunatacaalitapash, nalitapash yachana ushaita cuj yurapifucushcataca amapacha micunguichichu nishpamiTaita Diosca mandashca carca. Ashtahuangarin chaimandashcataca na cazushpa micuimandami jucha illajcachun rurai tucushcataca chingachirca.15

P.15. ¿Cuál fue el pecado por elcual, nuestros primeros padrescayeron del estado en que fueroncreados?

R. El pecado por el cualnuestros primeros padres cayerondel estado en que fueron creadosfue el comer del fruto prohibido.15

13 Génesis 3:6-8, 13. Eclesiastés 7:29. {Romanos 5:12.}14 1 Juan 3:4. {Romanos 4:15. Santiago 2:10, 4:17.}15 Génesis 3:6, 12, {13}.

Chimborazo Imbabura Castellano

8

16 tapui. ¿Ñucanchij ñaupa yayacuna juchatarurashpa callarishcamantaca tucui paicunamantahuahua huahuacunapishchu juchayuj tucushcacanga?

Tigrachishca. Taita Diosca Adanhuanmi shujpajtachinata ari nishpa* churarca. Chaipajtachingapaj ari nishcaca* mana Adanpajllacashcachu. Adanmanta huahua huahuacunapajpishmicashca. Chaimanta Adán juchapi urmajpica tucuipaimanta huahua huahuacunapish juchayujmitucushcanchij.16

16 tapui. ¿Ñucanchi ñaupa taitacuna juchata rurashpacallarishcamandaca tucuilla paicunamanda miraigentecunapashchu juchayu tucushcanga?

Tigrachishca. Taita Diosca Adanhuanmi shujpactachinata ari nishpa* churarca. Chaipactachingapaj ari nishcaca* na Adambajllacashcachu. Adanmanda miraicunapajpashmi cashca.Chaimi Adán juchapi urmajpica tucuilla paimandamiraicunapash juchayu tucushcanchi.16

P.16. ¿Cayó toda la raza humanaen la primera transgresión deAdán?

R. Habiéndose hecho unpacto* con Adán, no sólo para él,sino también para su posteridad,toda la raza humana descendientede Adán por generación ordinaria,pecó y cayó en él en su primeratransgresión.16

17 tapui. ¿Runa juchapi urmajpica maicamatajllaquichishca carca?

Tigrachishca. Runaca juchapi urmajpica, tucuipaipaj causaipimi juchayuj, achca llaquinayajtucurca.17

17 tapui. ¿Runa juchapi urmashpaca maicamandallaquichi tucurca?

Tigrachishca. Runaca juchapi urmashpaca,tucui paipaj causaipimi juchayu, jatun llaquinayaitucurca.17

P.17. ¿A qué estado sometió lacaída a la raza humana?

R. La caída sometió alhombre a un estado de pecado yde miseria.17

18 tapui. ¿Runaca juchapi urmashca q'uipacaimallapitaj juchayuj tucurca?

Tigrachishca. Adanca chai callari juchapiurmashcamantami juchachishca cashca.Ashtahuanpish, Adanmanta mirarishca runacapuntaman alli cashcallata rurana* podertapishchingachishpa, tucuipi millai cashcallata rurajtucushpami juchasapa tucushca. Cashna nishpaca,huacharishcamantapacha juchayuj* cashcatamiricuchin.(18a) Chaimantami, runaca tauca juchacunatapunllanta ruracunlla.18 {Romanos 5:18-19. Romanos 8:7-8.}

18 tapui. ¿Runaca juchapi urmashca jipaca imapillatajuchayu tucurca?

Tigrachishca. Adanga chai callari juchapiurmashcamandami juchachi tucushca.Ashtahuangarin, Adanmanda mirai runaca pundamanali cashcatalla rurana* ushaitapash chingachishpa,tucuipi nali cashcatalla ruraj tucushpami juchasapatucushca. Cashna nishpaca,huacharishcamandapacha juchayu* cashcatamiricuchin.(18a) Chaimi, runaca tauca juchacunatapunllandi rurajunlla.18 {Romanos 5:18-19. Romanos 8:7-8.}

P.18. ¿En qué consiste lapecaminosidad de aquel estado enque cayó el hombre?

R. La pecaminosidad deaquel estado en que cayó elhombre consiste en la culpa delprimer pecado de Adán, lacarencia de justicia* original y lacorrupción de toda su naturaleza,lo cual es comúnmente llamadoPecado Original*, junto con todaslas transgresiones actuales queproceden de éste.18

16 Génesis 2:16-17. Romanos 5:12. 1 Corintios 15:21-22. {Génesis 1:28. Hechos 17:26.}17 Romanos 5:12, {13}.(18a) {Romanos 3:10-18.}18 Romanos 5:10-20. Efesios 2:1-3. Santiago 1:14-15. Mateo 15:19.

Chimborazo Imbabura Castellano

9

19 tapui. ¿Runaca juchapi urmashca q'uipacamaicamataj llaquichishca carca?

Tigrachishca. Adán juchapi urmajpica tucuipaimanta mirarishca runacunaca Taita Dioshuanparlanacushpa causanatapishmi chingachircacuna.19a

Shinallataj Taita Dios jatunta p'iñarishpallaquichinatapish,19b achca llaqui causaitapishmichasquishca. Chaimantami cai causaipipish tucui layallaquicunata, huañuita, ucu pachapi huiñai huiñaitajatunta llaquichishca canatapish chasquircacuna.19c

{Génesis 3:8; Marcos 9:47-48}.

19 tapui. ¿Runaca juchapi urmashca jipacamaicamanda llaquichi tucurca?

Tigrachishca. Adán juchapi urmajpica tucuillapaimanda mirai runacunaca Taita Dioshuanparlarishpa causanatapashmi chingachirca.19a

Shinallata Taita Dios ninanda fiñarishpallaquichinatapash,19b ashtaca llaqui causaitapashmichasquishca. Chaimi cai causaipipash tucui layallaquicunata, huañuita, ucu pachapi causaitacausaicaman ninandapacha llaquichishca canatapashchasquirca.19c {Génesis 3:8; Marcos 9:47-48}.

P.19. ¿En qué consiste la miseriadel estado en que cayó el hombre?

R. Debido a su caídatoda la raza humana perdió lacomunión con Dios19a, está bajo suira, y maldición19b, y expuesto atodas las miserias de esta vida, ala muerte misma, y a lossufrimientos del infierno parasiempre.19c

5 YACHANATIGRA RANDISHPA CACHARICHINGAPAJCA* TAITA DIOSMI

RIMASHCA

5 YACHANACUTIN RANDISHPA CACHARICHINGAPACA* TAITA DIOSMI

RIMASHCA

Lección 5

20 tapui. ¿Runacuna juchapi, llaqui causaipichingarishpa huañuchunca Taita Dioschu paicunatacasaquirca?

Tigrachishca. Taita Diosca, tucuita ruraitucunata charishcamantami, paipaj quiquin munaihuanhuiñaimanta huaquincunataca mana tucurijlla causaitacharichun munashpa agllashca.20a Chashnarurashpaca, juchamantapish llaquimantapishcacharichingapajmi, Tigra Randishpa Cacharichijta*cachashpa quishpirinapi* churashca. Manac'uyaipajta c'uyaillamantami*, ñaupajman chashnarurangapaj ari nishcataca pajtachishca*.20b {Tito 1:2,3:7. Juan 17:6.}

20 tapui. ¿Runacuna juchapi, llaqui causaipichingashpa huañuchunga Taita Dioschu paicunatacasaquirca?

Tigrachishca. Taita Diosca, tucui ushaitacharishcamandami, paipaj quiquin munaihuancausaita causaimanda huaquingunataca na tucurijllacausaita charichun munashpa agllashca.20a Chashnarurashpaca, juchamandapash llaquimandapashcacharichingapajmi, Cutin Randishpa Cacharichijta*cachamushpa quishpirinapi* churashca. Na juyaitucunalla cajpipash juyaimandallami*, ñaupajmanchashna rurangapaj ari nishcataca pactachishca*.20b

{Tito 1:2, 3:7. Juan 17:6.}

P.20. ¿Dejó Dios perecer a toda laraza humana en el estado depecado y de miseria?

R. Habiendo Dioselegido desde el principio, por queasí le agradó, a algunos para vidaeterna20a, hizo un pacto* degracia* para liberarlos de suestado de pecado y de miseria, yllevarlos a un estado desalvación*, por medio de unRedentor*.20b

19a Génesis 3:8, 10, 2419b Efesios 2:2-3. Gálatas 3:1019c Lamentaciones 3:39. Romanos 6:23. Mateo 25:41, 46.20a Efesios 1:4.20b Romanos 3:20-22. Gálatas 3:21-22.

Chimborazo Imbabura Castellano

10

6 YACHANADIOSPAJ CHURIMI TIGRA RANDISHPA CACHARICHISHCA*

6 YACHANADIOSPAJ CHURIMI CUTIN RANDISHPA CACHARICHISHCA*

Lección 6

21 tapui. ¿Taita Dios agllashcacunata TigraRandishpa Cacharichijca* pitaj?

Tigrachishca. Taita Dios agllashcacunata TigraRandishpa Cacharichijca* Apunchij Jesucristomi.21a

Paica huiñaita causacuj Diospaj Churi cashpapishruna aichayuj tucushpami cai pachaman shamushca;chashnatajmi cashca.21b Jesusca chashnallatajhuiñaita causacunllami. Jesusca Diospish, shinallatajrunapishmi. Paica ishqui causaita charishpapishDios shinapish runa shinapish shujllami.21c {Hebreos13:8.}

21 tapui. ¿Taita Dios agllashcacunata CutinRandishpa Cacharichijca* pita?

Tigrachishca. Taita Dios agllashcacunata CutinRandishpa Cacharichijca* Apunchi Jesucristomi.21a

Paica causaita causajujlla Diospaj Churi cashpapashruna aichayu tucushpami cai pachaman shamushca;chashnapachami cashca.21b Jesusca chashnallatacausaita causajunllami. Jesusca Diospash, shinallatarunapachapashmi. Paica ishcai causaitacharishpapash Diosshnapash runashnapashshujllami.21c {Hebreos 13:8.}

P.21. ¿Quién es el Redentor* delos elegidos de Dios?

R. El único Redentor*de los elegidos de Dios es elSeñor Jesucristo21a, quien siendoel Hijo eterno de Dios, se hizohombre21b; y así fue y continúasiendo para siempre, Dios yhombre en dos naturalezasdistintas y una sola persona.21c

22 tapui. ¿Cristoca Diospaj Churi cashca jahuacaima shinataj runa aichayuj tucurca?

Tigrachishca. Diospaj Churi Cristoca,aichayuj22a almayuj22b runatajmi tucushca. JesuscaMaría shuti solterapajman Diospaj Espíritu* shamujpichichu ricurishpa, huachajpimi22c chashna runaaichayujtaj tucushca. Chai huahuaca jucha illajtajmihuacharishca.22d {Lucas 1:25, 2:52}

22 tapui. ¿Cristoca Diospaj Churi cashca jahuacaimashnata runa aichayu tucurca?

Tigrachishca. Diospaj Churi Cristoca,aichayu22a almayu22b runapachami tucushca. JesuscaMaría shuti cuitsapajman Diospaj Espíritu* shamujpivijsayu tucushpa (??), ungujpimi22c chashna runaaichayupacha tucushca. Chai huahuaca juchaillajpachami huacharishca.22d {Lucas 1:25, 2:52}

P.22. ¿Cómo es que Cristo, siendoHijo de Dios, se hizo hombre?

R. Cristo el Hijo de Dios,se hizo hombre, tomando para símismo un cuerpo verdadero22a yun alma racional22b; siendoconcebido por el poder delEspíritu Santo* en el vientre de laVirgen María, nacido de ella22c,pero sin pecado.22d

21a 1 Timoteo 2:5-6.21b Juan 1:14. Gálatas 4:4.21c Romanos 9:5. Lucas 1:35. Colosenses 2:9. Hebreos 7:24-25.22a Hebreos 2:14, 16. Hebreos 10:5.22b Mateo 26:38.22c Lucas 1:27, 31, 35, 42. Gálatas 4:4.22d Hebreos 4:15, 7:26.

Chimborazo Imbabura Castellano

11

23 tapui. ¿Cristoca ñucanchijta Tigra RandishpaCacharichij* cashcamantaca imallatataj rurashpapajtachin?

Tigrachishca. Cristoca ñucanchijta TigraRandishpa Cacharichij* cashcamantaca, yangashina cashpapish, jatunyachishca cashpapish, Diosima nishcata huillaj* runa shina ruranatapish,Diospajta ruraj cura shina* ruranatapish, Jatunmandaj shina ruranatapish allitaj rurashpamipajtachin.23

23 tapui. ¿Cristoca ñucanchita Cutin RandishpaCacharichij* cashcamandaca imatallata rurashpapactachijun?

Tigrachishca. Cristoca ñucanchita CutinRandishpa Cacharichij* cashcamandaca, pingaitucushpapash, jatunyachi tucushpapash, Dios imanishcata villaj* runashna ruranatapash, Diospajtaruraj curashna* ruranatapash, Jatun mandajshnaruranatapash aligutapacha rurashpami pactachijun.23

P.23. ¿Qué oficios realiza Cristocomo Redentor* nuestro?

R. Cristo, comoredentor* nuestro, ejecuta losoficios de Profeta*, de Sacerdote*y de Rey, tanto en su estado dehumillación como en el deexaltación.23

24 tapui. Cristoca Dios ima nishcata huillaj*cashcataca ¿ima shinataj pajtachin?

Tigrachishca. Cristoca, Dios ima nishcatahuillaj* cashcataca, Taita Dios ima shina juchayujrunacunata quishpichingapaj* munashcata paipajshimihuan, Espirituhuan tucuicunaman huillashpamipajtachin.24

24 tapui. Cristoca Dios ima nishcata villaj*cashcataca ¿imashnata pactachin?

Tigrachishca. Cristoca, Dios ima nishcatavillaj* cashcataca, Taita Dios imashna juchayurunacunata quishpichingapaj* munashcata paipajshimihuan, Espirituhuan tucuicunaman villashpamipactachijun.24

P.24. ¿Cómo realiza Cristo el oficiode Profeta*?

R. Cristo realiza el oficiode Profeta*, revelándonosmediante su Palabra y su Espíritu,la voluntad de Dios para nuestrasalvación*.24

23 Hechos 3:21-22. Hebreos 12:25. 2 Corintios 13:3. Hebreos 5:5-7, 7:25. Salmo 2:6, 8-11. Isaías 9:6-7. Mateo 21:5. {Filipenses 2:6-11. Hebreos 10:5. Juan 1:49.}24 Juan 1:18. 1 Pedro 1:10-12. Juan 15:15, 20:31. {Hebreos 1:1-2. Juan 14:26, 16:13.}

Chimborazo Imbabura Castellano

12

25 tapui. ¿Cristoca Diospajta ruraj cura* cashcatacaima shinataj pajtachin?

Tigrachishca. Cristoca, Diospajta ruraj cura*cashcataca, paillataj Diosman curishpa shuj cutinllacruzpi chacatashca cashpa huañushpami pajtachin.Chashna huañushpaca, alli cashcallata ruraj* TaitaDios, juchacunata rurashcamanta ñucanchijtallaquichinatapish anchuchishpami Cristoca Dios chaijuchacunamanta rurachun nishpa mandashcatapishpajtachishca.25a Shinallataj Cristoca Taita Dioshuanrunahuan p'iñarishcatapish anchuchishpamiallichishca.25b Ashtahuanpish Cristoca Diospajta rurajcura* cashcataca ñucanchijmanta punllanta TaitaDioshuan rimashpapishmi pajtachin.25c {Romanos 3:23-26, 10:4.}

25 tapui. ¿Cristoca Diospajta ruraj cura* cashcatacaimashnata pactachin?

Tigrachishca. Cristoca, Diospajta ruraj cura*cashcataca, paillata Diosman cararishpa shuj viajellacruzpi chacatai tucushpa huañushpami pactachin.Chashna huañushpaca, ali cashcatalla ruraj* TaitaDios, juchacunata rurashcamanda ñucanchitallaquichinatapash anchuchishpami Cristoca Dios chaijuchacunamanda rurachun nishpa mandashcatapashpactachishca.25a Shinallata Cristoca Taita Dioshuanrunahuan fiñarishcatapash anchuchishpamialichishca.25b Ashtahuangarin Cristoca Diospajtaruraj cura* cashcataca ñucanchimanda punllandiTaita Dioshuan rimajushpapashmi pactachijun.25c

{Romanos 3:23-26, 10:4.}

P.25. ¿Cómo realiza Cristo el oficiode Sacerdote*?

R. Cristo realiza el oficiode Sacerdote*, al haberse ofrecidoa sí mismo, una sola vez, ensacrificio para satisfacer laJusticia* Divina25a, reconciliarnoscon Dios25b; e intercediendocontinuamente por nosotros.25c

26 tapui. ¿Cristoca Jatun Mandaj cashcatacaima shinataj pajtachin?

Tigrachishca. Cristoca, pai jatun mandajcashcata pajtachingapajca, Paipaj jatun poderhuanpaillataj ñucanchijtapish tucuipi cazuchishpa,26a tucuipimandashpa,26b ima llaquicunamantapishcacharichishpa,26c paita p'iñajcunatapish, ñucanchijtap'iñajcunatapish tucuipi jarcashpa mishashpamipajtachin.26d {Salmo 110:3. Hechos 2:36, 18:9-10.}

26 tapui. ¿Cristoca Jatun Mandaj cashcatacaimashnata pactachin?

Tigrachishca. Cristoca, pai jatun mandajcashcata pactachingapaca, Paipaj jatun ushaihuanpaillata ñucanchitapash tucuipi cazuchishpa,26a tucuipimandashpa,26b ima llaquicunamandapashcacharichishpa,26c paita fiñajcunatapash, ñucanchitafiñajcunatapash tucuipi jarcashpa mishashpamipactachijun.26d {Salmo 110:3. Hechos 2:36, 18:9-10.}

P.26. ¿Cómo realiza Cristo el oficiode Rey?

R. Cristo realiza el oficiode Rey, sometiéndonos a élmismo26a, gobernándonos26b ydefendiéndonos26c; refrenando yvenciendo a todos los enemigossuyos y nuestros.26d

25a Hebreos 9:14, 28.25b Hebreos 2:17.25c Hebreos 7:24, 25.26a Hechos 15:14-16.26b Isaías 33:22.26c Isaías 32:1-2.26d 1 Corintios 15:25. Salmo 110.

Chimborazo Imbabura Castellano

13

27 tapui. ¿Cristoca cai pachapi achcata pinganayajcangapajca imatataj rurarca? (¿Cristoca cai pachapiyanga shina tucungapajca imatataj rurashca?) (??)

Tigrachishca. Cristoca cai pachapicahuacharishcami, yalli huajcha causaita charingapaj;27a

Dios mandashcacunata runa cashca shinallatajcazushpa causangapaj,27b cai pachapi tucui layallaquicunata apangapaj,27c Dios p'iñashpa27d jatunmillaita ruraj runata shina cruzpi chacatashparunacuna huañuchichun shitashca cangapaj,27e

huañuica quimsa punllacama allpa ucupipambashpa27f charichun,27g Jesucristoca tucuicaicunata chasquishpami cai pachapica achcatapinganayaj cashca. (cai pachapica yanga shinatucushca.) (??) {Filipenses 2:7. Gálatas 3:13.}

27 tapui. ¿Cristoca cai pachapi ninandapacha pingaitucungapaca imatata rurashca?

Tigrachishca. Cristoca cai pachapicahuacharishcami, yapa huajcha causaitacharingapaj;27a Dios mandashcacunata runacashcashnallata cazushpa causangapaj,27b caipachapi tucui laya llaquicunata apangapaj,27c Diosfiñashpa27d jatun nalita ruraj runatashna cruzpichacatashpa runacuna huañuchichun jichuitucungapaj,27e huañuica quimsa punllacaman alpaucupi pambashpa27f charichun,27g Jesucristoca tucuicaicunata chasquishpami cai pachapica ninandapachapingai tucushca. {Filipenses 2:7. Gálatas 3:13.}

P.27. ¿En qué consistió lahumillación de Cristo?

R. La humillación deCristo consistió en haber nacido, yesto, en una condición humilde27a,sujeto a la ley27b, sufriendo lasmiserias de esta vida27c, la ira deDios27d y la muerte maldita de laCruz27e; en haber sido sepultado27f

y en haber permanecido bajo elpoder de la muerte por algúntiempo.27g

28 tapui. ¿Apunchij Jesucristoca achcatajatunyachishca cangapajca imatataj rurarca?

Tigrachishca. Jesucristoca, huañushcacunapajchaupimanta quimsa punllapi cutin causarishpa,28a

Jahua pachaman rishpa,28b Taita Dioshuan tandallapaipaj alli maqui ladopi tiyacunmi.28c Chaimanta tucuripunllapi cutin shamushpa tucui cai pachapi causajgentecunata paicuna imallata rurashcatapishtapushpa llaquichina cashpami28d achcatajatunyachishca cashca.

28 tapui. ¿Apunchi Jesucristoca ninandapachajatunyachishca cangapaca imatata rurarca?

Tigrachishca. Jesucristoca, huañushcacunapajchaupimanda quimsa punllapi cutin causarishpa,28a

Jahua pachaman rishpa,28b Taita Dioshuan parejopaipaj ali ladopi tiyajunmi.28c Chaimanda tucurimuipunllapi cutin shamushpa tucuilla cai pachapi causajgentecunata paicuna imatalla rurashcatapashtapushpa llaquichina cashpami28d ninandapachajatunyachi tucushca.

P.28. ¿En qué consiste laexaltación de Cristo?

R. La exaltación deCristo consiste en haberresucitado de entre los muertos altercer día,28a en haber ascendidoal cielo,28b en estar sentado a ladiestra de Dios Padre,28c y envenir, en el día final para juzgar almundo.28d

27a Lucas 2:7.27b Gálatas 4:4.27c Hebreos 12:2-3. Isaías 53:2-3.27d Lucas 22:44. Mateo 27:46.27e Filipenses 2:8.27f 1 Corintios 15:3-4.27g Hechos 2:24-27, 31.28a 1 Corintios 15:4.28b Marcos 16:19.28c Efesios 1:20.28d Hechos 1:11, 17:31.

Chimborazo Imbabura Castellano

14

7 YACHANAJESUCRISTO TIGRA RANDISHPA CACHARICHISHCATA*

CHASQUI TUCUNATACA DIOSPAJ JUCHA ILLAJESPIRITUMI* ÑUCANCHIJMANCA CONVIDAN

7 YACHANAJESUCRISTO CUTIN RANDISHPA CACHARICHISHCATA*

CHASQUINA USHAITACA DIOSPAJ JUCHA ILLAJESPIRITUMI* ÑUCANCHIMANGA CARAJUN

Lección 7

29 tapui. ¿Jesucristo tigra randishpacacharichishcataca* ñucanchijca ima shinatajchasqui tucunchij?

Tigrachishca. Diospaj Jucha Illaj Espíritu*29-b

ñucanchij shungupi chasqui tucunatacushcallamantami29a Jesucristo tigra randishpacacharichishcataca* ñucanchijca chasqui tucunchij.{Juan 3:5-6}.

29 tapui. ¿Jesucristo cutin randishpacacharichishcataca* ñucanchica imashnata chasquiushanchi?

Tigrachishca. Diospaj Jucha Illaj Espíritu*29-b

ñucanchi shungupi chasquina ushaitacushcamandallami29a Jesucristo cutin randishpacacharichishcataca* ñucanchica chasqui ushanchi.{Juan 3:5-6}.

P.29. ¿Cómo se nos hacepartícipes de la redención*comprada por Cristo?

R. Se nos hacepartícipes de la redención*comprada por Cristo, por laaplicación eficaz29a que de ella noshace su Espíritu Santo*.29b

30 tapui. ¿Jesucristo tigra randishpacacharichishcataca* ñucanchijmanca ima shinatajDiospaj Jucha Illaj Espirituca* convidan?

Tigrachishca. Jesucristota cri tucunatapishconvidashpa,30a ari nishpa shamuchun cayashca*cashca crijcunatapish Jesucristopi shujlla cachuntandachishpami,30b Diospaj Espirituca* Jesucristotigra randishpa cacharichishcataca*ñucanchijmanca convidan. {Efesios 4:15-16. Gálatas2:20.}

30 tapui. ¿Jesucristo cutin randishpacacharichishcataca* ñucanchimanga imashnataDiospaj Jucha Illaj Espirituca* caran?

Tigrachishca. Jesucristota crina ushaitapashcarashpa,30a ari nishpa shamuchumbacha cayaitucushca* crijcunatapash Jesucristopi shujlla cachuntandachishpami,30b Diospaj Espirituca* Jesucristocutin randishpa cacharichishcataca*ñucanchimanga caran. {Efesios 4:15-16. Gálatas 2:20.}

P.30. ¿Cómo nos aplica elEspíritu Santo* la redención*comprada por Cristo?

R. El Espíritu Santo*nos aplica la redención*comprada por Cristo, obrando la feen nosotros30a, y de este modouniéndonos a Cristo en nuestrollamamiento eficaz*.30b

29-b Tito 3:5-6.29a Juan 1:11-12.30a Efesios 1:13-14. Juan 6:37, 39. Efesios 2:8.30b Efesios 3:17.

Chimborazo Imbabura Castellano

15

31 tapui. ¿Ari nishpa shamuchunca Dioscayashca* canaca imataj?

Tigrachishca. Ari nishpa shamuchunca Dioscayashca* canataca Diospaj Espiritullamiñucanchijmanca convidan.31a Chaihuanmirunacunataca juchayuj cashcatapish, shinallataj jatunllaqui causaita charishcatapish rijsichishpa,31b

ñucanchij yuyaitapish Apunchij Jesucristota crichunachijyachishpa,31c shinallataj ñucanchij quiquinmunaitapish allicunallata munachunmushujyachishpa,31d Apunchij Jesucristota chasquinamunaitapish cushpa, Diospaj alli huillaipi*yachachishca shinaca caica mana imata cushpacharinatapish31e yachachin. {2 Timoteo 2:13. Juan 6:37.}

31 tapui. ¿Ari nishpa shamuchumbacha Dioscayashca canaca* imata?

Tigrachishca. Ari nishpa shamuchumbachaDios cayashca canataca* Diospaj Espiritullamiñucanchimanga carajun.31a Chaihuanmi runacunatacajuchayu cashcatapash, shinallata jatun llaqui causaitacharishcatapash rijsichishpa,31b ñucanchi yuyaitapashApunchi Jesucristota crichun punchayachishpa,31c

shinallata ñucanchi quiquin munaitapash alicunatallamunachun mushujyachishpa,31d Apunchi Jesucristotachasquina munaitapash cushpa, Diospaj ali villaipi*yachachishcashnaca caica yanga cashcatapash (naimata cushpa charinatapash)31e yachachijun. {2Timoteo 2:13. Juan 6:37.}

P.31. ¿Qué es el llamamientoeficaz*?

R. El llamamientoeficaz* es la obra del Espíritu deDios31a por medio de la cual,convenciéndonos de nuestropecado y de nuestra miseria31b,iluminando nuestras mentes en elconocimiento de Cristo31c, yrenovando nuestras voluntades31d,nos persuade y nos capacita paraaceptar a Jesucristo, quegratuitamente se nos ofrece en elEvangelio*.31e

31a 2 Timoteo 1:9, 13-14.31b Hechos 2:37.31c Hechos 26:18.31d Ezequiel 36:26-27.31e Juan 6:44-45. Filipenses 2:13.

Chimborazo Imbabura Castellano

16

8 YACHANAJESUCRISTO TIGRA RANDISHPA CACHARICHISHCA* CAI

CAUSAIPI ALLICUNATA CONVIDASHCAMANTA

8 YACHANAJESUCRISTO CUTIN RANDISHPA CACHARICHISHCA* CAI

CAUSAIPI ALICUNATA CARAJUSHCAMANDA

Lección 8

32 tapui. ¿Ari nishpa shamuchun Dioscayashcacunaca*, cai causaipica ima allicunatatajchasquincuna?

Tigrachishca. Ari nishpa shamuchun Dioscayashcacunaca* cai causaipica, alli cashcallatarurajmi nishca canata*,32a Diospaj huahuacunacachun chasquishca* cai tucunata,32b juchamantaanchurishpa Diospajlla causai* tucunata, shinallatajashtahuan shujtaj allicunatapishmi chasquincuna.32c

32 tapui. ¿Ari nishpa shamuchumbacha Dioscayashcacunaca*, cai causaipica ima alicunatatachasquinajun?

Tigrachishca. Ari nishpa shamuchumbachaDios cayashcacunaca* cai causaipica, alicashcatalla rurajmi ni tucushca canata*,32a Diospajhuahuacuna cachun chasquishca* cana ushaita,32b

juchamanda anchurishpa Diospajlla causana*ushaita, shinallata ashtahuan shuj alicunatapashmichasquinajun.32c

P.32. ¿De qué beneficiosparticipan en esta vida los que soneficazmente llamados*?

R. Los que soneficazmente llamados* participan,en esta vida, de lajustificación*32a, de laadopción*32b, y de lasantificación*, así como de losdiversos beneficios que, en estavida, acompañan a éstas, o que sederivan de ellas.32c

33 tapui. ¿Alli cashcallata rurajmi nishcaca* imataj?Tigrachishca. Jesucristo tucuita allitataj

rurashpa* pajtachishcamantami,33-c mana c'uyaipajtaTaita Diosca c'uyashpa* paipaj quiquinmunaillamanta chai alli cashcallata rurajmi nishca*cana poderta cushca. Apunchij Jesucristo ñucanchijjuchacunamanta huañushpa cutin causarishcatacrijllapimi,33-d ñucanchijpi tiyaj juchacunatapishanchuchishpa33a alli cashcallata rurashpa*causajcunata shina chasquishca.33b {Efesios 1:7.Romanos 5:18. Gálatas 2:16.}

33 tapui. ¿Ali cashcatalla rurajmi nishcaca* imata?Tigrachishca. Jesucristo tucuita aligutapacha

rurashpa* pactachishcamandami,33-c na juyaitucunallacuna cajpipash Taita Diosca juyashpa*paipaj quiquin munaimandalla chai ali cashcatallarurajmi nishca* cana ushaitaca carashca. ApunchiJesucristo ñucanchi juchacunamanda huañushpacutin causarishcata crijpillami,33-d ñucanchipi tiyajjuchacunatapash anchuchishpa33a ali cashcatallarurashpa* causajcunatashna chasquishca.33b {Efesios1:7. Romanos 5:18. Gálatas 2:16.}

P.33. ¿Qué es la justificación*?R. La justificación* es

un acto de la libre gracia* de Dios,mediante la cual perdona todosnuestros pecados33a y nos aceptacomo justos* ante sus ojos33b,solamente en virtud de la justicia*de Cristo que nos es imputada33c,y que recibimos solamente porfe.33d

32a Romanos 8:30.32b Efesios 1:5.32c 1 Corintios 1:26, 30.33-c Romanos 5:17-19.33-d Gálatas 2:6. Filipenses 3:9.33a Romanos 3:24-25, 4:6-8.33b 2 Corintios 5:19, 21.

Chimborazo Imbabura Castellano

17

34 tapui. ¿Diospaj huahua cachun chasquishca*canaca imataj?

Tigrachishca. Diospaj huahua cachunchasquishca* canataca Taita Diosmi manac'uyaipajta Taita Dios c'uyashpalla* convidashca.34a

Chaihuanmi Diospaj huahuacuna tandanacushcapicachasquishca tucushcanchij, Taita Diospaj huahuacunacashcamantaca ashtahuan shujtaj allicunata japitucunatapish charinchijmi.34b

34 tapui. ¿Diospaj huahua cachun chasqui*tucushca canaca imata?

Tigrachishca. Diospaj huahua cachunchasqui* tucushca canataca Taita Diosmi na juyaitucunalla cajpipash Taita Dios juyashpalla*carashca.34a Chaihuanmi Diospaj huahuacunatandanajushcapica chasqui tucushcanchi, TaitaDiospaj huahuacuna cashcamandaca ashtahuan shujalicunata japina ushaitapash charinchimi.34b

P.34. ¿Qué es la adopción*?R. La adopción* es un

acto de la libre gracia* de Dios34a,mediante el cual somos recibidosen el número de los hijos de Dios,y tenemos derecho a todos losprivilegios de ellos.34b

35 tapui. ¿Juchamanta anchurishpa Diospajllacausanaca* imataj?

Tigrachishca. Juchamanta anchurishpaDiospajlla causai* tucunataca Taita Diosmi manac'uyaipajta Dios c'uyashpalla* convidan.35a

Chaimantami Taita Diosman rijchaj cashcatajuchamanta ch'icanyachishcatapish cutin japishpa,35b

juchapajca huañushpa ima mapamantapishanchurishpa cunanca alli cashcallata rurashpa*Taita Diospajlla causana canchij.35c {1 Pedro 1:2.}

35 tapui. ¿Juchamanda anchurishpa Diospajllacausanaca* imata?

Tigrachishca. Juchamanda anchurishpaDiospajlla causana* ushaitaca Taita Diosmi na juyaitucunalla cajpipash Dios juyashpalla* caran.35a

Chaimi Taita Diosman rijchaj cashcata juchapichingachishcatapash (juchamandashicanyachishcatapash) cutin japishpa,35b juchapacahuañushpa ima mapamandapash anchurishpacunanga ali cashcatalla rurashpa* Taita Diospajllacausana canchi.35c {1 Pedro 1:2.}

P.35. ¿Qué es la santificación*?R. La santificación* es

aquella obra de la libre gracia* deDios35a por medio de la cualsomos completamente renovadossegún la imagen de Dios35b, ysomos capacitados más y máspara morir al pecado y para vivirpara la justicia*.35c

34a 1 Juan 3:1.34b Juan 1:12. Romanos 8:17.35a 2 Tesalonicenses 2:13.35b Efesios 4:23-24.35c Romanos 6:4,6, 8:1.

Chimborazo Imbabura Castellano

18

36 tapui. ¿Cai causaipi alli cashcallata rurajminishca*, Diospaj huahua cachun chasquishca*,juchamanta anchurishpa Diospajlla causanaca*,ima allicunatataj crijcunamanca cun, mana cashpacachaicunaca ima allicunatataj apamun?

Tigrachishca. Cai causaipi alli cashcallatarurajmi nishcapish*, Diospaj huahua cachunchasquishca* cashcapish, juchamanta anchurishpaDiospajlla causanapish*, Taita Diosca c'uyajcashcatataj yachanata, ñucanchij yuyaipipish alliyuyaihuan cushijlla causanata,36a Diospaj Espíritu*cushichijpi causanata,36b Diospaj c'uyaipi allicunata*ashtahuan ashtahuan chasquishpa36c Jesucristo cutinshamungacama Dioshuan sinchi tucushpataj puritucunatapishmi cun.36d {Juan 1:16. Filipenses 1:6.}

36 tapui. ¿Cai causaipi ali cashcatalla rurajminishca*, Diospaj huahua cachun chasquishca*,juchamanda anchurishpa Diospajlla causanaca*,ima alicunatata crijcunamanga cun, na cashpacachaicunaca ima alicunatata apamun?

Tigrachishca. Cai causaipi ali cashcatallarurajmi nishcapash*, Diospaj huahua cachunchasqui* tucushcapash, juchamanda anchurishpaDiospajlla causanapash*, Taita Diosca juyajpachacashcata yachanata, ñucanchi yuyaipi ali yuyaihuancasilla causanata,36a Diospaj Espíritu* cushichijpicausanata,36b Diospaj juyaipi alicunata* ashtahuanashtahuan chasquishpa36c Jesucristo cutinshamungacaman Dioshuan shinlli tucushpapachapurina ushaitapashmi cujun.36d {Juan 1:16. Filipenses1:6.}

P.36. ¿Cuáles son los beneficiosque en esta vida acompañan o sederivan de la justificación*, laadopción* y la santificación*?

R. Los beneficios que enesta vida acompañan o se derivande la justificación*, la adopción*y la santificación* son, laseguridad del amor de Dios, la pazde conciencia36a, el gozo en elEspíritu Santo*36b, el crecimientoen gracia*36c, y la perseveranciaen ella hasta el fin.36d

36a Romanos 5:1-2, 5.36b Romanos 14:17.36c Proverbios 4:18.36d 1 Juan 5:13. 1 Pedro 1:5.

Chimborazo Imbabura Castellano

19

9 YACHANAJESUCRISTO TIGRA RANDISHPA CACHARICHISHCA* Q'UIPA

CAUSAIPI IMA ALLICUNATA CUNAMANTA

9 YACHANAJESUCRISTO CUTIN RANDISHPA CACHARICHISHCA* JIPA

CAUSAIPI IMA ALICUNATA CUNAMANDA

Lección 9

37 tapui. ¿Crijcunaca, huañushca q'uipacaJesucristomantaca ima allicunatataj japinga?

Tigrachishca. Huañushca q'uipaca, crijcunapajalmaca jucha illaj* tucushpami37a huiñaita causacujllacushicuiman yaicunga;37b shinallataj paicunapajaichapish Jesuspi tandachishca cashpami,37c Jesúscutin shamushpa causachingacama37-e pambashcacashpa samancuna.37d {Apocalipsis 14:13, 19:3. Hechos7:55, 59. Juan 5:28.}

37 tapui. ¿Crijcunaca, huañushca jipacaJesucristomandaca ima alicunatashi japinga?

Tigrachishca. Huañushca jipaca, crijcunapajalmaca jucha illaj* tucushpami37a causaita causajujllacushijuiman yaicunga;37b shinallata paicunapajaichapash Jesuspi tandachi tucushpami,37c Jesúscutin shamushpa causachingacaman37-e pambaitucushpa samanajun.37d {Apocalipsis 14:13, 19:3.Hechos 7:55, 59. Juan 5:28.}

P.37. ¿Qué beneficios reciben loscreyentes al morir?

R. Al morir, las almas delos creyentes son hechasperfectas en santidad*37a y pasaninmediatamente a la gloria37b; ysus cuerpos, estando todavíaunidos a Cristo37c, reposan en sustumbas37d hasta la resurrección.37e

38 tapui. ¿Crijcunaca huañushca q'uipa cutincausarishpaca Jesucristomantaca ima allicunatatajjapinga?

Tigrachishca. Crijcunaca huañushca q'uipacutin causarishpaca sumajlla cuerpoyujmi jataringa.38a

Paicunaca jucha illajmi nishpa rijsishcami canga.Shinallataj llaquichinamantapish anchuchishpami,38b

jahua pachapi Taita Dioshuan cushicushpa38c huiñaitacausagrinatapish38d cushicushpa japinga. {Mateo25:34. Salmo 16:11.}

38 tapui. ¿Crijcunaca huañushca jipa cutincausarishpaca Jesucristomandaca ima alicunatashijapinga?

Tigrachishca. Crijcunaca huañushca jipa cutincausarishpaca punchapamba cuerpohuanmijataringa.38a Paicunaca jucha illajmi nishpa rijsishcamicanga. Shinallata llaquichinamandapashanchuchishpami,38b jahua pachapi Taita Dioshuancushijushpa38c causaita causagrinatapash38d

cushijushpa japinga. {Mateo 25:34. Salmo 16:11.}

P.38. ¿Qué beneficios de Cristoreciben los creyentes en laresurrección?

R. En la resurrección, loscreyentes, siendo levantados engloria38a, serán públicamentereconocidos y absueltos en el díadel juicio38b, y serán perfectamentebendecidos en el pleno disfrute deDios38c por toda la eternidad.38d

37a Hebreos 12:23.37b 2 Corintios 5:1, 6, 8. Filipenses 1:23. Lucas 23:43.37c 1 Tesalonicenses 4:14.37-e Job 19:26-27.37d Isaías 57:2.38a 1 Corintios 15:43.38b Mateo 25:23, 10:32.38c 1 Juan 3:2. 1 Corintios 13:12.38d 1 Tesalonicenses 4:17-18.

Chimborazo Imbabura Castellano

20

10 YACHANA¿DIOSCA PAIPAJ HUAHUACUNACA IMATA RURACHUNTAJ

MUNAN?

10 YACHANA¿DIOSCA PAIPAJ HUAHUACUNACA IMATA RURACHUNDA

MUNAN?

Lección 10

39 tapui. ¿Taita Diosca, pai rurashca runataca imatarurashpa pajtachichuntaj mandan?

Tigrachishca. Taita Diosca pai rurashca runaca,mandashca shimicunatapish cazuchun, Diosmunashcata rurachun, yachachishcatapishpajtachishpa causachunmi mandan.39

39 tapui. ¿Taita Diosca, pai rurashca runataca imatarurashpa pactachichunda mandan?

Tigrachishca. Taita Diosca pai rurashca runaca,mandashca shimicunatapash cazuchun, Diosmunashcata rurachun, yachachishcatapashpactachishpa causachunmi mandajun.39

P.39. ¿Cuál es el deber que Diosexige al hombre?

R. El deber que Diosexige al hombre, es la obedienciaa su voluntad revelada.39

40 tapui. ¿Runa Diosta cazunata yachachunca imamandashcahuantaj Diosca callaripica yachachishca?

Tigrachishca. Taita Diosca callaripica runa paitacazunata yachachunca, alli cashcallata rurashpacausachun mandashcacunatami* yachachishca.40

40 tapui. ¿Runa Diosta cazunata yachajuchunga imamandashcahuanda Diosca callaripica yachachishca?

Tigrachishca. Taita Diosca callaripica runa paitacazunata yachajuchunga, ali cashcatalla rurashpacausachun mandashcacunatami* yachachishca.40

P.40. ¿Qué reveló Dios primero alhombre como norma deobediencia?

R. La norma que Diosreveló primero al hombre para suobediencia, fue la Ley Moral*.40

41 tapui. ¿Alli cashcallata rurashpa causachunmandashcacunaca*, maipitaj alli yachachingapajtandachishca tiyan?

Tigrachishca. Chai alli cashcallata rurashpacausachun mandashcacunaca* Chunga MandashcaShimicunapimi alli yachachingapaj nishpa ñaallichishca tiyan.41

41 tapui. ¿Ali cashcatalla rurashpa causachunmandashcacunaca*, maipita aligutapachayachachingapaj tandachishca tiyajun?

Tigrachishca. Chai ali cashcatalla rurashpacausachun mandashcacunaca* Chunga MandashcaShimicunapimi aligutapacha yachachingapaj nishpaña alichishcalla tiyajun.41

P.41. ¿Dónde se encuentraresumida la Ley Moral*?

R. La Ley Moral* seencuentra resumida en los diezmandamientos.41

39 Miqueas 6:8. 1 Samuel 15:22. {Lucas 10:28.}40 Romanos 2:14-15, 5:5.41 Deuteronomio 5:4. Mateo 19:17. {Deuteronomio 10:4.}

Chimborazo Imbabura Castellano

21

42 tapui. ¿Chunga mandashca shimicunaca tucuitayachachishca q'uipaca, tucuimanta yallica imatatajyachachin?

Tigrachishca. Chunga mandashca shimicunacatucuita yachachishca q'uipaca, ñucanchijta MandajJatun Diosta tucuicuna tucui shunguhuan, tucuialmahuan, tucui fuerzahuan, tucui yuyaihuanc'uyashpa causanata, shinallataj ñucanchijquiquinllataj c'uyarij shina shujtaj runacunatapishc'uyashpa causanatami tucuimanta yallicayachachin.42

42 tapui. ¿Chunga mandashca shimicunaca tucuitayachachishca jipaca, tucuimanda yalica imatatayachachijun?

Tigrachishca. Chunga mandashca shimicunacatucuita yachachishca jipaca, ñucanchi Taita Diostaca,tucuicuna tucui shunguhuan, tucui almahuan, tucuiushaihuan, tucui yuyaihuan juyashpa causanata,shinallata ñucanchi juyarijshnallata shujrunacunatapash juyashpa causanatami tucuimandayalica yachachijun.42

P.42. ¿Cuál es el resumen de losdiez mandamientos?

R. El resumen de losdiez mandamientos es: Amar alSeñor nuestro Dios de todonuestro corazón, con toda nuestraalma, con toda nuestras fuerzas ycon todo nuestra mente; y anuestro prójimo como a nosotrosmismos.42

43 tapui. ¿Chunga mandashca shimicunaca imarimashcahuantaj callarin?

Tigrachishca. Chunga mandashca shimicunacacai rimashcahuanmi callarin: “Ñucaca cancunataEgipto llajtapi huatashca shina llaquinayajtacausacunmantami llujshichimurcani. Chaimantañucaca, cancunata Mandaj Diosmi cani”43 nishparimashcahuan.

43 tapui. ¿Chunga mandashca shimicunaca imarimashcahuanda callarin?

Tigrachishca. Chunga mandashca shimicunacacai rimashcahuanmi callarin: “Ñucami, Egipto llactapigañan causajushcamanda llujchimuj, canda MandajTaita Dios cani”43 nishpa rimashcahuan.

P.43. ¿Cuál es el prefacio de losdiez mandamientos?

R. El prefacio de los diezmandamientos está en estaspalabras: “Yo Soy Jehová tu Diosque te saqué de la tierra de Egipto,de casa de servidumbre.”43

44 tapui. ¿Chunga Mandashca shimicunahuancallaringapaj rimashca shimica imatataj yachachin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj callarijshimica, Taita Diosca Jatun Mandaj, ñucanchijtaMandaj Dios, ñucanchijta Tigra RandishpaCacharichij* Dios cashcatami yachachin.Chaimantami, Pai mandashca shimicunatacañucanchij shungupi chasquishpa cazushpapajtachishpataj causana canchij.44

44 tapui. ¿Chunga Mandashca shimicunahuancallaringapaj rimashca shimica imatata yachachin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj callarijshimica, Taita Diosca Jatun Mandaj, ñucanchitaMandaj Dios, ñucanchita Cutin RandishpaCacharichij* Dios cashcatami yachachijun.Chaimandami, Pai mandashca shimicunatacañucanchi shungupi chasquishpa cazushpapactachishpapacha causana canchi.44

P.44. ¿Qué nos enseña el prefaciode los diez mandamientos?

R. El prefacio de los diezmandamientos nos enseña que,puesto que Dios el Señor, nuestroDios y Redentor*, estamos portanto, obligados a guardar todossus mandamientos.44

42 Mateo 22:37-40. {Marcos 12:30-31.}43 Éxodo 20:2.44 Lucas 1:74-75. 1 Pedro 1:15-19. {Deuteronomio 11:1.}

Chimborazo Imbabura Castellano

22

11 YACHANARUNA DIOSPAJ ÑAUPAJPI IMATA RURANAMANTA

11 YACHANARUNA DIOSPAJ ÑAUPAJPI IMATA RURANAMANDA

Lección 11

45 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punta shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj puntashimica: “Ñucapaj randi, shujtaj dioscunata amacharinguichu” ninmi.45

45 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punda shimicaimatata nijun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pundashimica: “Ñuca ñaupajpica, ama shuj dioscunatacharinguichu” nijunmi.45

P.45. ¿Cuál es el primermandamiento?

R. El primermandamiento es: “No tendrásdioses ajenos delante de mí.45

46 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punta shimica imatarurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj puntashimica ñucanchijtaca, Taita Diosta rijsichun, Paillataquiquin Diostaj cashcamantaca imata cashpapishhuillachun,46a paillata achcata adorashpajatunyachichunmi46b mandan. {Salmo 95:6-7.}

46 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punda shimicaimata rurachunda mandajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pundashimica ñucanchitaca, Taita Diosta rijsichun,Paimanlla quiquin Diospacha cashcamandaca imatacashpapash villachun,46a paitalla ninanda alicachishpajatunyachichunmi46b mandan. {Salmo 95:6-7.}

P.46. ¿Qué se exige en el primermandamiento?

R. El primermandamiento nos exige queconozcamos y reconozcamos queDios es el único Dios verdadero, yque es nuestro Dios46a; y que leadoremos y glorifiquemos comotal.46b

47 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punta shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj puntashimica Diosca mana tiyanchu nishpa rimanata,47a

Taita Diosta achcata adorashpa jatunyachinatapish,Pailla quiquin Diostaj cashcatapish,47b ñucanchijpajDios cashcatapish47c ama cungaringuichu nishpamijarcan. Shinallataj Causaj Diosllata adoranapajrandica shujtaj dioscunataraj adorashpacausanatapishmi47d jarcan.

47 tapui. ¿Chunga mandashcapaj punda shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pundashimica Diosca na tiyanllu nishpa rimanata,47a TaitaDiosta ninanda alicachishpa jatunyachinatapash,Pailla quiquin Diospacha cashcatapash,47b

ñucanchipaj Dios cashcatapash47c ama cunganguichunishpami jarcajun. Shinallata Causaj Diostallaalicachinapaj randica shuj dioscunatara alicachishpacausanatapashmi47d jarcajun.

P.47. ¿Qué se prohíbe en el primermandamiento?

R. El primermandamiento prohíbe negar aDios.47a Nos prohíbe el no adorar yglorificar al verdadero Dios comoDios47b y Dios nuestro.47c Prohíbedarle a cualquier otro aquellaadoración y gloria que es debidasólo El.47d

45 Éxodo 20:3.46a 1 Crónicas 28:9. Deuteronomio 26:17.46b Mateo 4:10. Salmo 29:2.47a Salmo 14:1.47b Romanos 1:20-21.47c Salmo 81:10-11.47d Romanos 1:25-26.

Chimborazo Imbabura Castellano

23

48 tapui. Chunga mandashcapaj puntapi Taita Dios“ñucapaj randi” nishpa rimashca shimica imaallicunatataj yachachin?

Tigrachishca. Taita Dios “ñucapaj randi” nishpachunga mandashcapaj puntapi rimashca shimica,Taita Diosca tucuita ricucushcata, llulla dioscunatamañashpa juchata rurajcunatapish p'iñashpa ricujcashcatami yachachin.48

48 tapui. Chunga mandashcapaj pundapi Taita Dios“ñuca ñaupajpica” nishpa rimashca shimica imaalicunatata yachachin?

Tigrachishca. Taita Dios “ñuca ñaupajpica”nishpa chunga mandashcapaj pundapi rimashcashimica, Taita Diosca tucuita ricujushcata, llulladioscunata mañashpa juchata rurajcunatapashfiñashpa ricuj cashcatami yachachijun.48

P.48. ¿Qué se nos enseña, enespecial, por medio de laspalabras “delante de mi” en elprimer mandamiento?

R. En estas palabras“delante de mi”, contenidas en elprimer mandamiento, se nosenseña que Dios, quien todo lo ve,presta atención y se desagradamucho del pecado de tenercualquier otro Dios.48

49 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishqui shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishquishimica: “Jahua pachapi tiyajcunamanta imamanrijchajtapish, cai allpapi tiyajcunamanta imamanrijchajtapish, yacu ucupi tiyajcunamanta imamanrijchajtapish, allpa ucupi tiyajcunamanta imamanrijchajcunatapish amataj ruranguichijchu. Chai imatiyajcunallatatajpish ama cunguringuichu, amatajadoranguichu. Ñucami canta Mandaj Taita Dios cani.Ñucapajlla causachun munaj, tucuita rurai tucujDiosmi cani. Chaimantami ñucata p'iñashpa millaitarurajcunapaj huahuacunataca quimsa huahuahuahuacama, mana cashpaca chuscu huahuahuahuacunacama jatunta llaquichini. Ashtahuanpishñucata c'uyashpa, ñuca mandashcacunatapajtachijcunataca, huaranga huahuahuahuacunacama c'uyajmi cani” ninmi.49

49 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishcai shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishcaishimica: “Imaman rijchajcunatapash ama ruranguichu.Jahua pachapi, cai pachapi, alpa ucupi, alpa ucuyacupi tiyajcunaman rijchajtapash, ama ruranguichu.Chaicunataca ama cunguringuichu, alicachitallapashama alicachinguichu. Ñucami, canda Mandaj TaitaDios cani. Ñucaca, ninan ushaita charij, ñucapajllacachun munaj Diosmi cani. Ñucata millanayachij,nalita ruraj taitacunapaj huahuacunata ricungapajshamushpa, quimsa miraicunacaman, chuscumiraicunacamambash llaquichij Diosmi cani.Ashtahuangarin ñucata juyashpa, ñucamandashcacunata pactachijcunataca, huarangahuaranga miraicunacaman llaquishpa juyajmi cani”ninmi.49

P.49. ¿Cuál es el segundomandamiento?

R. El segundomandamiento es: “No te harássemejanza de lo que esté arriba enel cielo, ni abajo en la tierra, ni enlas aguas debajo de la tierra. No teinclinarás a ellas, ni las honrarás,porque yo soy Jehová tu Dios,fuerte, celoso, que visito la maldadde los padres sobre los hijos,hasta la tercera y cuartageneración de los me aborrecen, yhago misericordia a millares, a losque me aman y guardan mismandamientos.”49

48 Ezequiel 8:5-6. Salmo 46:20-21. {Salmo 139:1-3. Deuteronomio 30:17-18.}49 Éxodo 20:4-6.

Chimborazo Imbabura Castellano

24

50 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishqui shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishquishimica, Yaya Dios paipaj Shimipimandashcacunatapish ima shina paita adoranatapishchasquishpa, alli cazushpa, shungupi huaquichishpacausachunmi mandan.50

50 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishcai shimica imatarurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishcaishimica, Taita Dios paipaj Shimipimandashcacunatapash imashna paitaalicachinatapash chasquishpa, aligutapachacazushpa, shungupipash huacaichishpapachacausachunmi mandajun.50

P.50. ¿Qué se exige en elsegundo mandamiento?

R. El segundomandamiento exige recibir,observar y guardar puras ycompletas, todas las ordenanzas yla adoración religiosa tal comoDios las ha establecido en suPalabra.50

51 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishqui shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishquishimica, Taita Diostaca yanga dioscunatamañashcahuan, imatapish diosmi nishcahuanca amajatunyachinguichu, chaitaca amataj ruranguichu,51a

Diospaj shimi jarcashcataca cazungui51b nishpamijarcan. {Romanos 1:22-23. Colosenses 2:18.}

51 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishcai shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishcaishimica, Taita Diostaca yanga dioscunatamañashcahuan, imatapash diosmi nishcahuanga amajatunyachinguichu, chaitaca amapacha ruranguichu,51a

Diospaj shimi jarcashcataca cazungui51b nishpamijarcajun. {Romanos 1:22-23. Colosenses 2:18.}

P.51. ¿Qué se prohíbe en elsegundo mandamiento?

R. El segundomandamiento prohíbe la adoracióna Dios por medio de imágenes51a,o por cualquier otro medio que noesté autorizado por su Palabra.51b

52 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishqui shimica imayachana yuyaitataj cun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishquishimica, Taita Dios ñucanchijtaca Paipaj jatunpoderhuan mandacujta,52a ñucanchijpish paipajllacachun agllashcata,52b tucuicuna Pai Diosllatacazushpa adorashpa causachun munaj cashcatamiyuyaipi yuyarichishpa52c yachachin. {Salmo 100:3. 1Corintios 10:22.}

52 tapui. ¿Chunga mandashcapaj ishcai shimica imayachajuna yuyaitata cujun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj ishcaishimica, Taita Dios ñucanchitaca Paipaj jatunushaihuan mandajujta,52a ñucanchipash paipajllacachun agllashcata,52b tucuicuna Pai Diostallacazushpa alicachishpa causachun munaj cashcatamiyuyaipi yarichishpa52c yachachijun. {Salmo 100:3. 1Corintios 10:22.}

P.52. ¿Cuáles son las razones quesustentan al segundomandamiento?

R. Las razones quesustentan al segundomandamiento son:

a. La soberanía52a ydominio de Dios sobre nosotros.52b

b. El celo que Dios tienepor la adoración que lerendimos.52c

50 Deuteronomio 32:46. Mateo 28:20. Hechos 2:42. {Deuteronomio 12:32.}51a Deuteronomio 4:15-19. Éxodo 32:5, 8.51b Deuteronomio 12:31-32.52a Salmo 95:2-3, 6.52b Salmo 45:11. {Éxodo 19:5. Isaías 54:5.}52c Éxodo 34:13-14.

Chimborazo Imbabura Castellano

25

53 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica: “Ñuca canta Mandaj Diospaj shutitaca, amayangamanta rimanguichu. Ñucaca maijanpish ñucashutita yangamanta rimajtaca llaquichishatajmi”ninmi.53

53 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica: “Canda Mandaj Taita Diospaj shutitaca, amayanga rimanguichu. Mandaj Diosca, paipaj shutitayanga rimajtaca, ima nalitapash na rurajtashnaca, nayanga ricungachu” nijunmi.53

P.53. ¿Cuál es el tercermandamiento?

R. El tercermandamiento es: “No tomarás elnombre de Jehová tu Dios envano; porque no dará por inocenteJehová al que tomare su nombreen vano.”53

54 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, Taita Diospaj shuticunatapish,54a pairijsiringapaj charishca shuticunatapish,54b pai ruraitucunacunatapish,54c cazuchun mandashca shimicu-natapish,54d Dios rimashcacunatapish,54e Diosrurashcacunatapish,54f ama yangataca rimanguichu,ashtahuanpish manchaihuan alli nishpa* parlanguinishpami mandan. {Salmo 29:2. Eclesiastés 5:1. Salmo104:24.}

54 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimata rurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, Taita Diospaj shuticunatapash,54a pairijsiringapaj charishca shuticunatapash,54b paicharishca ushaicunatapash,54c cazuchun mandashcashimicunatapash,54d Dios rimashcacunatapash,54e

Dios rurashcacunatapash,54f ama yangatacarimanguichu, ashtahuangarin manllaihuanalicachishpa* parlangui nishpami mandajun. {Salmo29:2. Eclesiastés 5:1. Salmo 104:24.}

P.54. ¿Qué se exige en el tercermandamiento?

R. El tercermandamiento exige el uso santo*y reverente de los nombres54a, delos títulos54b, los atributos54c, lasordenanzas54d, la Palabra54e y lasobras de Dios.54f

55 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, Taita Dios ñucanchijman ima shinarijsirimushcatapish, ama shujtajman tigrachishpallaquichinguichu, Diospajtaca ama imapish cachunrurashpa causanguichu nishpami jarcan.55

55 tapui. ¿Chunga mandashcapaj quimsa shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, Taita Dios ñucanchiman imashnarijsirimushcatapash, ama shujman tigrachishpallaquichinguichu, Diospajtaca ama imapash cachunrurashpa causanguichu nishpami jarcajun.55

P.55. ¿Qué prohíbe el tercermandamiento?

R. El tercermandamiento prohíbe todaprofanación o abuso de cualquiercosa por la cual Dios se da aconocer.55

53 Éxodo 20:7.54a Mateo 6:9. Deuteronomio 28:58.54b Salmo 68:4.54c Apocalipsis 15:3-4.54d Malaquías 1:11, 14.54e Salmo 138:1-2.54f Job 36:24.55 Malaquías 1:6-7, 12, 2:2, 3:14. {Lucas 19:12; Mateo 5:34-35}

Chimborazo Imbabura Castellano

26

56 tapui. ¿Imamanta yachana yuyaitataj, chungamandashcapaj quimsa shimica cun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, runacuna paicunapaj munaita rurashpa, Diosmandashcatapish mana cazushpa shujtajmantigrachishpa, cai pachapi llaquichishca canamantapishmiticushpa causajcunataca: Ñucanchij Taita Dioscaimatapish alli cashcallata ruraj* cashcamantacallaquichinataj cashcata yuyaita cushpami yachachin.56

56 tapui. ¿Imamanda yachajuna yuyaitata, chungamandashcapaj quimsa shimica cujun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj quimsashimica, runacuna paicunapaj munaita rurashpa, Diosmandashcatapash na cazushpa shujman tigrachishpa,cai pachapi llaquichi tucushca canamandapashpacajushpa causajcunataca: Ñucanchi Taita Dioscaimatapash ali cashcatalla ruraj* cashcamandacallaquichinapacha cashcata yuyaita cushpamiyachachijun.56

P.56. ¿Cuál es la razón quesustenta al tercer mandamiento?

R. La razón que sustentaal tercer mandamiento es que, pormás que los infractores de estemandamiento puedan escapar delcastigo de los hombres, sinembargo, el Señor nuestro Dios nolos dejará escapar de su justo*juicio.56

57 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimica: “Samana punllataca ñucapajlla cashcatayuyarishpa huaquichingui*. Cambaj imalla ruranacashcata ruranapajca sujta punllami, chaipunllacunapimi imata ruranataca rurana cangui.Ashtahuanpish canchis punllaca ñuca, canta MandajDiospajlla ch'icanchishca samana punllami.Chaimanta chai punllapica amataj imata ruranguichu.Cambaj churicunatapish, ushushicunatapish, cantaservij c'aricunatapish, huarmicunatapish, animalcu-natapish, shujtaj llajtamanta shamushpa cantacatishpa causajcunatapish amataj ima rurachinguichu.Ñuca Mandaj Diosca sujta punllapimi jahuapachatapish, cai pachatapish, mama cuchayacucunatapish, tucui chaipi imalla tiyajcunatapishtucui rurarcani. Ashtahuanpish canchis punllapicaimata mana rurashpami samarircani. Chaimantamiñucaca chai punllataca samana punlla cachunchurashpa ñucapajlla ch'icanchircani*” ninmi.57

57 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimica: “Samana punllataca, Diospajlla cachunshicanyachinata* yaringui. Sucta punllatatrabajangui. Chai punllacunami, cambaj tucui imaruranacunataca rurana cangui. Ashtahuangarincanchis punllapica, canda Mandaj Taita Diospajsamana punllami. Chai punllapica, ima ruranatapashama ruranguichu. Cambash, cambaj churipash,cambaj ushipash, canda servij jaripash, canda servijhuarmipash, cambaj animalpash, shuj llactamandashamushpa, pueblo ucupi canhuan causajujpash chaipunllapica, ima ruranatapash na ruranachu. MandajDiosca, sucta punllacamanmi jahua pachatapash, caipachatapash, mama cuchatapash, chaicunapi tucuiima tiyajcunatapash rurarca. Canchis punllapicasamarcami. Shinamandami Mandaj Diosca, samanapunllataca bendiciashpa, paipajlla cachun rurarca*”ninmi.57

P.57. ¿Cuál es el cuartomandamiento?

R. El cuartomandamiento es: “Acuérdate deldía de reposo para santificarlo*.Seis días trabajarás y harás todatu obra; mas el séptimo día esreposo para Jehová tu Dios; nohagas en él obra alguna; tu, ni tuhijo, ni tu hija, ni tu siervo, ni tucriada, ni tu bestia, ni tu extranjeroque está dentro de tus puertas;porque en seis días hizo Jehoválos cielos y la tierra, la mar y todaslas cosas que en ellos hay, yreposó en el séptimo día; por tantoJehová bendijo el día del reposo ylo santificó*.”57

56 1 Samuel 2:12, 17, 22, 29, 3:13. Deuteronomio 28:58-59.57 Éxodo 20:8-11.

Chimborazo Imbabura Castellano

27

58 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimica, Dios yachachishca shimicunata cazushpacanchis punllamantaca shujtaj punllata paipajllacachun ch'icanyachishpa* Diospajlla cashcatayuyarishpa* chai punllapica samachunmi mandan.58

58 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimata rurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimica, Dios yachachishca shimicunata cazushpacanchis punllamandaca shuj punllata paipajllacachun shicanyachishpa* Diospajlla cashcatayarishpa* chai punllapica samachunmi mandajun.58

P.58. ¿Qué se exige en el cuartomandamiento?

R. El cuartomandamiento exige conservarsanto* para Dios los tiempos queél ha señalado en su Palabra, yexpresamente un día entero decada siete, para dedicarlo a Dioscomo santo* descanso.58

59 tapui. ¿Diosca Canchis punllamantaca, maijanpunllatataj samana punlla cachunca agllashca?

Tigrachishca. Semana tucuripi samanapunllaca cai pachapi tucui imalla tiyajcunatachurashca punllamantapacha Jesucristo juchayujrunacunamanta huañushpa cutin causarishcapunllacamami, Diosca samana punllaca canchispunllapi cachun mandashca; Cutin Jesucristocausarishca punllamanta cai pachapishtucuringacamaca, samana punllaca semanatacallarichij Domingo punllamanmi pasashca.Jesucristota crijcunapish chai punllamantapachamitucui ima ruranacunatapish saquishpa Jesustaachcata alli nishpa chai semanata callarichij punllapisaman.59

59 tapui. ¿Diosca Canchis punllamandaca, maijanpunllatata samana punlla cachunga agllashca?

Tigrachishca. Semana tucuripi samanapunllaca cai pachapi tucui imalla tiyajcunatachurashca punllamandapacha Jesucristo juchayurunacunamanda huañushpa cutin causarishcapunllacamanmi, Diosca samana punllaca canchispunllapi cachun mandashca; Cutin Jesucristocausarishca punllamanda cai pachapashtucuringacamanga, samana punllaca semanatacallarichij Domingo punllamanmi yalishca. Jesucristotacrijcunapash chai punllamandapachami tucui imaruranacunatapash saquishpa Jesusta ninandapachaalicachishpa chai semanata callarichij punllapisaman.59

P.59. ¿Cuál día de los siete haseñalado Dios para el descansosemanal?

R. Desde la creación delmundo hasta la resurrección deCristo, Dios señaló el séptimo díade la semana para ser el repososemanal; pero a partir de laresurrección y hasta el fin delmundo, Dios ha señalado el primerdía de la semana como el reposocristiano.59

58 Deuteronomio 5:12-14. {Levítico 19:30.}59 Génesis 2:2-3. 1 Corintios 16:1-2. Hechos 20:7. {Éxodo 16:23. Apocalipsis 1:10.}

Chimborazo Imbabura Castellano

28

60 tapui. ¿Dios, Paipajlla cachun agllashca* samanapunllataca ima shinataj alli nishpa pajtachishun*?

Tigrachishca. Dios, Paipajlla cachunagllashca* samana punllapica ñucanchijpaj imaruranacunatapish saquishpami Diospajlla punllacashcata yuyarishpa* samana canchij.60a Chaipunllapica shujtaj punllacunapi ruranacunatapishmanataj rurana canchijchu.60b Diospajlla cachunagllashca* punllapica Diosllatami tandanacushpapish,shujlla cashpapish, jatunyachina canchij.60c Shinacajpipish, chai samana punllapi shuj jatunminishtirishca ruranacuna tiyajpi, chai punllapi pitapishDios mandashca shina imatapish convidashpaayudana tiyajpica chaitaca rurai tucunchijmi.60d

{Levítico 23:3. Isaías 58:13-14. Mateo 12:11. Marcos2:27.}

60 tapui. ¿Dios, Paipajlla cachun agllashca* samanapunllataca imashnata alicachishpa pactachishun*?

Tigrachishca. Dios, Paipajlla cachunagllashca* samana punllapica ñucanchipaj imaruranacunatapash saquishpami Diospajlla punllacashcata yarishpa* samana canchi.60a Chaipunllapica shuj punllacunapi ruranacunatapashnapacha rurana canchichu.60b Diospajlla cachunagllashca* punllapica Diostallami tandanajushpapash,shujlla cashpapash, jatunyachina canchi.60c Shinacajpipash, chai samana punllapi shuj jatunminishtirishca ruranacuna tiyajpi, chai punllapipitapash Dios mandashcashna imatapash carashpaaidanaima tiyajpica chaitaca rurai ushanchimi.60d

{Levítico 23:3. Isaías 58:13-14. Mateo 12:11. Marcos2:27.}

P.60. ¿Cómo debe sersantificado* el día de reposo?

R. El día de reposo debeser santificado* mediante unsanto* descanso durante todo estedía60a, aún de aquellos trabajos yrecreaciones mundanales que sonlícitos en los demás días60b; yutilizando todo el tiempo en losejercicios públicos y privados deadoración a Dios60c, salvo la partede tiempo que se dedique en lasobras de necesidad y demisericordia.60d

60a Éxodo 20:8, 10, 16:25-28.60b Nehemías 13:15-22.60c Lucas 4:16. Hechos 20:7. Salmo 92. Isaías 66:23.60d Mateo 12:1-31.

Chimborazo Imbabura Castellano

29

61 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Dios mandashcatapish amacungaringuichu, Diospaj imata rurashpapish amayangata ruranguichu,61a Diospajlla cachun agllashcapunllapica ama yanga cainanguichu,61b imajuchatapish ama ruranguichu,61c chai punllapicachaishuj punllapi ruranacuna tiyashcatapishpugllanacunatapish ama yuyaringuichu,chaicunamantapish ama rimanguichu, chaicunatapishama ruranguichu61d nishpami chunga mandashcapajchuscu shimica jarcan. {Jeremías 17:21. Lucas 23:56.}

61 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Dios mandashcatapash amacunganguichu, Diospaj imata rurashpapash amayangataca ruranguichu,61a Diospajlla cachun agllashcapunllapica ama yanga chishanguichu,61b imajuchatapash ama ruranguichu,61c chai punllapicachaishuj punllapi ruranacuna tiyashcatapashpugllanacunatapash ama yaringuichu,chaicunamandapash ama rimanguichu,chaicunatapash ama ruranguichu61d nishpami chungamandashcapaj chuscu shimica jarcajun. {Jeremías17:21. Lucas 23:56.}

P.61. ¿Qué se prohíbe en el cuartomandamiento?

R. El cuartomandamiento prohíbe la omisión ocumplimiento negligente de losdeberes exigidos61a, la profanacióndel día mediante la ociosidad61b, opor el hacer lo que es pecaminosoen sí mismo61c, o mediantepensamientos, palabras u obrasinnecesarias, en relación anuestros trabajos o recreacionesmundanales.61d

62 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimitaimamanta cazunata ricuchijca mashnataj tiyan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimita imamanta cazunata ricuchijca chuscumi:

a. Taita Diosmi sujta punllacamalla imaruranatapish tucuchichun mandashca.62a

b. Taita Dios agllashca canchis punllacachaishuj punllacunamantapish ashtahuan allicachunmi agllashca.

c. Taita Diosca canchis punllapica paillatajsamashpami ricuchishca. {Éxodo 31:17}

d. Samana punllataca Diosllata alli nichunmichurashca.62b {Éxodo 31:15-16. Levítico 23:3. Génesis2:3.}

62 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chuscu shimitaimamanda cazunata ricuchijca mashnata tiyan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chuscushimita imamanda cazunata ricuchijca chuscumi:

a. Taita Diosmi sucta punllacamanlla imaruranatapash tucuchichun mandashca.62a

b. Taita Dios agllashca canchis punllacachaishuj punllacunamandapash ashtahuan alicachunmi agllashca.

c. Taita Diosca canchis punllapica paillatasamashpami ricuchishca. {Éxodo 31:17}

d. Samana punllataca Diostalla alicachichunmichurashca.62b {Éxodo 31:15-16. Levítico 23:3. Génesis2:3.}

P.62. ¿Cuáles son las razones quesustentan al cuarto mandamiento?

R. Las razones quesustentan al cuarto mandamientoson:

a. Que Dios nos haconcedido seis días de la semanapara nuestros propios trabajos.62a

b. Que él insiste en queel séptimo día tiene unacaracterística especial.

c. Que nos ha dado suejemplo.

d. Que ha bendecido eldía de reposo.62b

61a Ezequiel 22:26. Amós 8:5. Malaquías 1:13.61b Hechos 20:7, 9.61c Ezequiel 23:38.61d Jeremías 17:24-26. Isaías 58:13.62a Éxodo 20:9.62b Éxodo 20:11.

Chimborazo Imbabura Castellano

30

12 YACHANARUNACUNA IMATA RUNACUNAPAJ RURANAMANTA

12 YACHANARUNACUNA IMATA RUNACUNAPAJ RURANAMANDA

Lección 12

63 tapui. ¿Chunga Mandashcapaj pichca shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichcashimica: “Cambaj yaya mamata c'uyangui. Chashnac'uyashpallami, ñuca canta Mandaj Dios cusha nishcallajtapica unita causangui” ninmi.63

63 tapui. ¿Chunga Mandashcapaj picha shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichashimica: “Canda Mandaj Taita Dios canman carashcallactapi, unai punllacunacaman causanata ashtahuanmirachijuchunga, cambaj taitata, cambaj mamataalicachingui” ninmi.63

P.63. ¿Cuál es el quintomandamiento?

R. El quintomandamiento es: “Honra a tupadre y a tu madre, para que tusdías se alarguen en la tierra queJehová tu Dios de da.”63

64 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pichca shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichcashimica, tucui laya runacunata alli nishpa cazuchun,paicuna ima laya cajpipish, ñucanchijpaj ima cajpipish,pita mandaj cashpapish,64a pita servij cashpapish,64b

pihuan tucuipi pajta cashpapish64c Diosmandashca shinallataj cazurishpa causachunmimandan. {Levítico 19:32. Efesios 6:1,5. Romanos 13:1.Efesios 6:9.}

64 tapui. ¿Chunga mandashcapaj picha shimica imatarurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichashimica, tucui laya runacunata alicachishpa cazuchun,paicuna ima laya cajpipash, ñucanchipaj imacajpipash, pita mandaj cashpapash,64a pita servijcashpapash,64b pihuan tucuipi pacta cashpapash64c

Dios mandashcashnallata cazurishpa causachunmimandajun. {Levítico 19:32. Efesios 6:1,5. Romanos 13:1.Efesios 6:9.}

P.64. ¿Qué se exige en el quintomandamiento?

R. El quintomandamiento exige lapreservación del honor y elcumplimiento de los deberes quepertenecen a cada uno, en susdiferentes puestos y relaciones,como superiores64a, inferiores64b oiguales.64c

65 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pichca shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichcashimica, pita cashpapish, ima shina cajpipish manavalichishpa yangapi churanata, Dios mandashcatapishmana cazushpa cungarishpa causanatami jarcan.65

65 tapui. ¿Chunga mandashcapaj picha shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichashimica, pita cashpapash, imashna cajpipash navalichishpa yangapi churanata, Diosmandashcatapash na cazushpa cungashpacausanatami jarcan.65

P.65. ¿Qué se prohíbe en el quintomandamiento?

R. El quintomandamiento prohíbe el descuido,o el hacer cualquier cosa, encontra del honor y del deber quepertenece a cada uno, en susdiferentes puestos y relaciones.65

63 Éxodo 20:12.64a Efesios 5:21.64b 1 Pedro 2:17.64c Romanos 12:10.65 Mateo 15:4-6. Ezequiel 34:2-4. Romanos 13:{7}-8.

Chimborazo Imbabura Castellano

31

66 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pichca shimicaimamanta yachana yuyaitataj cun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichcashimica, tucui runacunapaj ima allicunatarurashpapish Taita Diosta jatunyachicushcata, caipachapipish uni huatacunata causanata, tucuipi allicanata Dios convidasha nishcata japinatami yuyaitacushpa yachachin.66

66 tapui. ¿Chunga mandashcapaj picha shimicaimamanda yachajuna yuyaitata cujun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pichashimica, tucui runacunapaj ima alicunatarurashpapash Taita Diosta jatunyachijushcata, caipachapipash unai unai huatacunata causanata, tucuipiali canata Dios carasha nishcata japinatami yuyaitacushpa yachachijun.66

P.66. ¿Cuál es la razón quesustenta al quinto mandamiento?

R. La razón que sustentaal quinto mandamiento es unapromesa de larga vida y deprosperidad, (en cuanto sirva parala gloria de Dios y el bien propio),para todos los que guarden estemandamiento.66

67 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sujta shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj sujtashimica: “Ama huañuchinguichu” ninmi.67

67 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sucta shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj suctashimica: “Ama huañuchinguichu” ninmi.67

P.67. ¿Cuál es el sextomandamiento?

R. El sexto mandamientoes: “No matarás.”67

68 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sujta shimica imatarurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj sujtashimica, tucuimanta yallica, ñucanchijman Diosconvidashca causaitapish,68a shujtajcunapajcausaitapish68b mana huañuchishpa alli charichunmimandan. {Efesios 5:29-30. Salmo 82:3-4.}

68 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sucta shimica imatarurachunda mandajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj suctashimica, tucuimanda yalica, ñucanchiman Dioscarashca causaitapash,68a shujcunapajcausaitapash68b na huañuchishpa aligutapachacharichunmi mandajun. {Efesios 5:29-30. Salmo 82:3-4.}

P.68. ¿Qué se exige en el sextomandamiento?

R. El sexto mandamientoexige hacer todos los esfuerzoslegítimos para preservar nuestravida68a y la vida de los demás.68b

69 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sujta shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj sujtashimica, Taita Dios convidashca quiquin causaitapishama tucuchinguichu, can shina runapaj causaitapishama yangamanta anchuchinguichu, causaipaj imaallicunatapish ama llaquichinguichu nishpami jarcan.69

69 tapui. ¿Chunga mandashcapaj sucta shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj suctashimica, Taita Dios carashca quiquin causaitapashama tucuchinguichu, canshna runapaj causaitapashama yangamanda anchuchinguichu, causaipaj imaalicunatapash ama llaquichinguichu nishpami jarcan.69

P.69. ¿Qué se prohíbe en el sextomandamiento?

R. El sexto mandamientoprohíbe quitarse la vida unomismo, o el quitar la vida a nuestroprójimo injustamente, y prohíbetambién todo aquello que conllevea matar.69

66 Deuteronomio 5:16. Efesios 6:2-3.67 Éxodo 20:13.68a Efesios 5:28-29.68b 1 Reyes 18:4.69 Hechos 16:28. Génesis 9:6. {Deuteronomio 24:16. Proverbios 24:11-12. 1 Juan 3:15.}

Chimborazo Imbabura Castellano

32

70 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica: “Ama huainayanguichu” ninmi.70

70 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica: “Cazarashca jahua ama shujhuancausanguichu” ninmi.70

P.70. ¿Cuál es el séptimomandamiento?

R. El Séptimomandamiento es: “No cometerásadulterio.”70

71 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica amataj huainayanguichu, chaimantapishamataj parlanguichu, shungupipish huainayaimanyuyashpapish ama ricunguichu, ashtahuanpish allitatajcausangui nishpami mandan. Shinallatajshujtajcunamanpish chaicunata rurachunca amatajyuyaita cunguichu nishpapishmi mandan.71

71 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimata rurachunda mandajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica amapacha huainayanguichu, chaimandapashamapacha parlanguichu, shungupipashhuainayashcaiman yashpapash ama ricunguichu,ashtahuangarin aligutapacha causangui nishpamimandajun. Shinallata shujcunamambash chaicunatarurachunga amapacha yuyaita cunguichunishpapashmi mandajun.71

P.71. ¿Qué se exige en el séptimomandamiento?

R. El séptimomandamiento exige lapreservación de nuestra propiacastidad así como la de nuestroprójimo, en el corazón, en el hablary en la conducta.71

72 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica, yuyarishcahuanpish, imatarimashcahuanpish, ima rurashcacunahuanpish amahuainayanguichu nishpa mandashcatapish amallaquichichinguichu nishpami jarcan.72

72 tapui. ¿Chunga mandashcapaj canchis shimicaimatata jarcajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj canchisshimica, yarishcahuambash, imatarimashcahuambash, ima rurashcacunahuambash amahuainayanguichu nishpa mandashcatapash amahuaglichinguichu nishpami jarcajun.72

P.72. ¿Qué se prohíbe en elséptimo mandamiento?

R. El séptimomandamiento prohíbe todopensamiento, palabra o accióncontrarios a la castidad.72

73 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica: “Ama shuhuanguichu” ninmi.73

73 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica: “Ama shuhuanguichu” ninmi.73

P.73. ¿Cuál es el octavomandamiento?

R. El octavomandamiento es: “No hurtarás.”73

70 Éxodo 20:14.71 1 Corintios 7:2-3, 5, 34, 36. Colosenses 9:6. 1 Pedro 3:2. {1 Tesalonicenses 4:4. 2 Timoteo 2:22. Efesios 4:29, 5:11.}72 Mateo 15:19, 5:28. Efesios 5:3-4.73 Éxodo 20:15.

Chimborazo Imbabura Castellano

33

74 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimica imatarurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica tucuimanta yallica Ñucanchijpish,shujtajcunapish, cai pachapi ima minishtirishcatacharingapajpish, cai pachapi causashcacama allicangapajpish, allicunallata ruranataca amatajcungaringuichu nishpami mandan.74

74 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimica imatarurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica tucuimanda yalica Ñucanchipash,shujcunapash, cai pachapi ima minishtirishcatacharingapajpash, cai pachapi causashcacaman alicangapajpash, alicunatalla ruranataca amapachacunganguichu nishpami mandan.74

P.74. ¿Qué se ordena en el octavomandamiento?

R. El octavomandamiento ordena procurar ypromover legítimamente laprosperidad y bienestar denosotros mismos y de losdemás.74

75 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimicaimatataj ama ruranguichu nishpa mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica, ñucanchijpish, shujtajcunapish cai pachapiimata charinatapish, cai pacha causaipi allicanatapish, ima mana allicunata rurashpaca amajarcanguichu nishpami mandan.75

75 tapui. ¿Chunga mandashcapaj pusaj shimicaimatata ama ruranguichu nishpa mandajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj pusajshimica, ñucanchipash, shujcunapash cai pachapiimata charinatapash, cai pacha causaipi alicanatapash, imapash nalicunata rurashpaca amajarcanguichu nishpami mandajun.75

P.75. ¿Qué se prohíbe en eloctavo mandamiento?

R. El octavomandamiento prohíbe todo lo queimpide o tiende a impedirinjustamente, la prosperidad ybienestar de nosotros mismos o denuestro prójimo.75

76 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica: “Ama pitapish yangallamanta juchachishpallaquipi churanguichu” ninmi.76

76 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica: “Cambaj cumba runagutaca, ama yangatachashnapachami nishpa juchachishpa villanguichu”ninmi.76

P.76. Cuál es el novenomandamiento?

R. El novenomandamiento, es: “No hablaráscontra tu prójimo falsotestimonio.”76

74 Génesis 30:30. 1 Timoteo 5:8. Levítico 25:35. Deuteronomio 22:1-5. Éxodo 23:4-5. Génesis 47:14, 20. {Proverbios 27:23. Deuteronomio 15:10.}75 Proverbios 21:17, 23:20-21, 28:19. Efesios 4:28. {1 Timoteo 5:8. Santiago 5:4.}76 Éxodo 20:16.

Chimborazo Imbabura Castellano

34

77 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimica imatarurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica, imapi cashpapish mana llullashpa, shujtajrunacunapaj ñaupajpipish, chashna cashcallataricuchishpa causangui;77a shinallataj tucuipi alli nishcacashpa, can laya runatapish alli ningui;77b

ashtahuantajca shujtajcunapaj ñaupajpipish shujtajrunamanta imata rimana cashpapish ama llullashpachashna cashcallata huillangui77c nishpami mandan.{Efesios 4:25. 1 Pedro 3:16. Hechos 25:10. 3 Juan 12.Proverbios 14:5-25.}

77 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimica imatarurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica, imapi cashpapash na llullashpa, shujrunacunapaj ñaupajpipash, chashnapacha cashcatallaricuchishpa causangui;77a shinallata tucuipi alicachitucushpa, can laya runatapash alicachingui;77b

ashtahuambachaca shujcunapaj ñaupajpipash shujrunamanda imata rimana cashpapash ama llullashpachashnapacha cashcatalla villangui77c nishpamimandan. {Efesios 4:25. 1 Pedro 3:16. Hechos 25:10.3 Juan 12. Proverbios 14:5-25.}

P.77. ¿Qué se exige en el novenomandamiento?

R. El novenomandamiento exige elmantenimiento y promoción de laverdad entre las personas77a, asícomo también nuestro buennombre y el de nuestro prójimo,77b

especialmente cuando tengamosque dar testimonio.77c

78 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica, ñucanchij alli cashcatapish, shujtajcunatapishyangamanta llullashpa, millaita rurashpa mana allipichurashpa llaquichinatapishmi jarcan.78

78 tapui. ¿Chunga mandashcapaj iscun shimicaimatata jarcajun?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj iscunshimica, ñucanchi ali cashcatapash, shujcunatapashyangamanda llullashpa, nalita rurashpa nalipichurashpa llaquichinatapashmi jarcajun.78

P.78. ¿Que se prohíbe en elnoveno mandamiento?

R. El novenomandamiento prohíbe todo lo quees perjudicial contra la verdad, o loque es injurioso contra nuestrobuen nombre o el de nuestroprójimo.78

79 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimatataj nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica: “Ama shujtajpaj huasita munanguichu.Shujtajpaj huarmitapish, paita servijtapish,huagratapish, burrotapish, ima shujtajcharishcacunatapish amataj munanguichu” ninmi.79

79 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimatata nin?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica: “Cambaj cumba runagupaj huasitapash, amamunanguichu. Cambaj cumba runagupajhuarmitapash, ama munanguichu. Paita servijjaritapash, huarmitapash, paipaj huagratapash, paipajburrotapash, ashtahuan imatallacharishcacunatapash, chai cumba runagupajtaca amamunanguichu” ninmi.79

P.79. ¿Cuál es el décimomandamiento?

R. El décimomandamiento es: “No codiciarás lacasa de tu prójimo; no codiciarásla mujer de tu prójimo, ni su siervo,ni su criada, ni su buey, ni su asno,ni cosa alguna de tu prójimo.”79

77a Zacarías 8:16.77b 3 Juan 12.77c Proverbios 14:5, 25.78 1 Samuel 17:28. Levítico 19:16. Salmo 15:3. {Colosenses 3:9. Salmo 12:3. 2 Corintios 8:20.}79 Éxodo 20:17.

Chimborazo Imbabura Castellano

35

80 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimata rurachuntaj mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica, ñucanchij imata charishcallahuancushicushpa causachun,80a shujtajpajtaca amajapishpa, tucuipi alli cachunmi mandan.80b {Hebreos13:5. 1 timoteo 6:6. Levítico 19:18. 1 Corintios 13:4-6.}

80 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimata rurachunda mandan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica, ñucanchi imaguta charishcahuanllatacushijushpa causachun,80a shujpajtaca ama japishpa,tucuipi ali cachunmi mandan.80b {Hebreos 13:5. 1timoteo 6:6. Levítico 19:18. 1 Corintios 13:4-6.}

P.80. ¿Qué se exige en el décimomandamiento?

R. El décimomandamiento exige el plenocontentamiento con nuestra propiacondición80a, y que tengamos unaactitud correcta y caritativa hacianuestro prójimo y todo lo que essuyo.80b

81 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimatataj jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica, ñucanchij ima charishcahuanca manacushicushpa,81a shujtajpaj charishcataraj munashparicunata,81-c shungupi imapish panda munaicunata,yuyaicunata charishpa p'iñarishpa81b causanatamijarcan. {1 Corintios 10:10. Gálatas 5:26. Colocenses 3:5.}

81 tapui. ¿Chunga mandashcapaj chunga shimicaimatata jarcan?

Tigrachishca. Chunga mandashcapaj chungashimica, ñucanchi ima charishcahuanga nacushijushpa,81a shujpaj charishcatara munashparicunata,81-c shungupi imapash panda munaicunata,yuyaicunata charishpa fiñarishpa81b causanatamijarcan. {1 Corintios 10:10. Gálatas 5:26. Colocenses 3:5.}

P.81. ¿Qué se prohíbe en eldécimo mandamiento?

R. El décimomandamiento prohíbe tododescontento con nuestra propiacondición.81a Prohíbe envidiar o eldolerse por el bienestar de nuestroprójimo.81b Prohíbe también tododeseo o inclinación desordenadahacia las cosas que son denuestro prójimo.81c

80a Hebreos 13:5. 1 Timoteo 6:6.80b Job 31:29. Romanos 12:15. 1 Timoteo 1:5. 1 Corintios 13:4-7.81a 1 Reyes 21:4. Ester 5:13. 1 Corintios 10:10.81-c Romanos 7:7-8, 13:9. Deuteronomio 5:21.81b Gálatas 5:26. Santiago 3:14-16.

Chimborazo Imbabura Castellano

36

13 YACHANAIMA SHINA JUCHAPAJ JATUN LLAQUIMANTA

ANCHURINAMANTA

13 YACHANAIMASHNA JUCHAPAJ JATUN LLAQUIMANDA

ANCHURINAMANDA

Lección 13

82 tapui. ¿Taita Dios mandashca shimicunata maijanrunapish mana imata p'aquishpa tucuita pajtachijtiyanchu?

Tigrachishca. Adán juchapi urmashcamantacamaijan runapish mana tucuita pajtachi tucushcachu,82a

ashtahuanpish shungupi mana allitayuyarishcahuanca punllantami Dios mandashcashimicunataca p'aquishpa mana pajtachi tucunchij.82b

{Romanos 8:8, 3:9-10. Santiago 3:2.}

82 tapui. ¿Taita Dios mandashca shimicunata maijanrunapash na imata faquishpa tucuita pactachijtiyanllu?

Tigrachishca. Adán juchapi urmashcamandacamaijan runapash na tucuita pactachi ushashcachu,82a

ashtahuangarin shungupi nalita yarishcahuangapunllandimi Dios mandashca shimicunataca faquishpana pactachi ushanchi.82b {Romanos 8:8, 3:9-10. Santiago3:2.}

P.82. ¿Puede alguien guardarperfectamente los mandamientosde Dios?

R. Desde la caída,ningún ser humano, durante estavida, puede guardar perfectamentelos mandamientos de Dios82a, sinoque mas bien, diariamente losquebranta en pensamiento,palabra y obra.82b

83 tapui. ¿Dios mandashcata mana cazushcamantacamaijan juchacunaca Taita Diospaj ñahuipica shujtajjuchacunatapish yalli millananachu ricurin imashi?

Tigrachishca. Dios mandashcata manacazushcamantaca maijan juchacunaca Taita Diospajñahuipica shujtaj juchacunatapish yalli millananamiricurin. Cai juchacunamantaca maijancunacaashtahuan millanana cashcamantami chashnamillanachishca tucushca. Cutin caishuj juchacunacaq'uipaman tucui laya llaquicunata chasquinacashcamantami ashtahuan millanana tucushca.83

83 tapui. ¿Dios mandashcata na cazushcamandacahuaquin juchacunaca Taita Diospaj ñavipica chaishujjuchacunatapash yali millanayaichu ricurin imashi?

Tigrachishca. Dios mandashcata nacazushcamandaca huaquin juchacunaca Taita Diospajñavipica chaishuj juchacunatapash yali millanayaimiricurin. Cai juchacunamandaca huaquingunacaashtahuan millanayai cashcamandami chashnamillañachi tucushca. Cutin chaishuj juchacunacajipaman tucui laya llaquicunata chasquinacashcamandami ashtahuan millanayai tucushca.83

P.83. ¿Son igualmente detestablestodas las transgresiones de la ley?

R. Ante los ojos de Dios,algunos pecados, en sí mismos, yen razón de diferentes agravantes,son más detestables que otros.83

84 tapui. ¿Juchata rurajcunaca imatataj chasquinga?Tigrachishca. Tucui juchata rurajcunami

Diospaj p'iñaita, shinallataj jatun llaquicunatachasquinga, caica cai causaipipish, q'uipacausaipipishmi canga.84

84 tapui. ¿Juchata rurajcunaca imatashi chasquinga?Tigrachishca. Tucui juchata rurajcunami

Diospaj fiñaita, shinallata jatun llaquicunatachasquinga, caica cai causaipipash, jipacausaipipashmi canga.84

P.84. ¿Qué es lo que todo pecadomerece?

R. Todo pecado merecela ira y la maldición de Dios, tantoen esta vida como en lavenidera.84

82a Eclesiastés 7:20. 1 Juan 1:8, 10. Gálatas 5:17.82b Génesis 6:5, 8:21. Romanos 3:9-21. Santiago 3:2-13.83 Ezequiel 8:6, 13, 15. 1 Juan 5:16. Salmo 78:17, 32, 36. {Salmo 19:13. Mateo 11:24. Hebreos 10:29.}84 Efesios 5:6. Gálatas 3:10. Lamentaciones 3:39. Mateo 25:41. {Santiago 2:10.}

Chimborazo Imbabura Castellano

37

85 tapui. ¿Juchamantaca, ñucanchijca p'iñaita,llaquichinallatami chasquina cashcanchij, chaimantacacharichishca cangapajca imata rurachuntaj Dioscamandan?

Tigrachishca. Juchata rurashpa causashca-mantaca ñucanchijca tucuillami Diospaj p'iñaita, jatunllaquicunallata chasquina cashcanchij. Juchamantacacharichishca cangapajca Quishpichij* Jesucristotacrichunmi Diosca mandan. Shinallataj juchayujcashcata rijsirishpa mana tucurij causaitachasquichun,85a Diospaj c'uyaita rijsirishpa DiospajShimi nishcata ricushpa alli yuyarishpacausachunpishmi mandan. Shina causajpimiJesucristoca pai ñucanchijta tigra randishpacacharichishcataca* ricuchinga.85b {Hechos 20:21.2 Pedro 1:10. Hebreos 2:3. 1 Timoteo 4:16.}

85 tapui. ¿Juchamandaca, ñucanchica fiñaita,llaquichinatallami chasquina cashcanchi, chaimandacacharichishca cangapaca imata rurachunda Dioscamandajun?

Tigrachishca. Juchata rurashpa causashca-mandaca ñucanchica tucuillami Diospaj fiñaita, jatunllaquicunatalla chasquina cashcanchi. Juchamandacacharichishca cangapaca Quishpichij* Jesucristotacrichunmi Diosca mandajun.85a Shinallata juchayucashcata rijsirishpa na tucurij causaita chasquichun,Diospaj juyaita rijsirishpa Diospaj Shimi nishcataricushpa aliguta yarichumbashmi mandajun. Shinacausajpimi Jesucristoca pai ñucanchita cutinrandishpa cacharichishcataca* ricuchinga.85b

{Hechos 20:21. 2 Pedro 1:10. Hebreos 2:3. 1 Timoteo4:16.}

P.85. ¿Qué nos exige Dios paraque escapemos de la ira y lamaldición que merecemos por elpecado?

R. Para que escapemosde la ira y la maldición de Dios quemerecemos por el pecado, Diosnos exige tener fe en Jesucristo,nos exige arrepentimiento paravida85a, y el empleo diligente detodos los medios externos, por loscuales Cristo nos comunica losbeneficios de la redención*.85b

86 tapui. ¿Jesucristopi crinaca imataj?Tigrachishca. Jesucristopi crinaca Taita Dios

convidashca* quishpirinami*.86a Chai crinahuanmialli huillaipi* huillashca shinallataj ApunchijJesucristollamanta ñucanchij quishpiringapajpish*causaipi alli cangapajpish crinchij.86b {Hechos 16:31.Hebreos 10:39. Juan 1:12. Filipenses 3:9. Apocalipsis22:17.}

86 tapui. ¿Jesucristopi crinaca imata?Tigrachishca. Jesucristopi crinaca Taita Dios

carashca* quishpirinami*.86a Chai crinahuanmi alivillaipi* villashcashnallata ApunchiJesucristomandalla ñucanchi quishpiringapajpash*causaipi ali cangapajpash crinchi.86b {Hechos 16:31.Hebreos 10:39. Juan 1:12. Filipenses 3:9. Apocalipsis22:17.}

P.86. ¿Qué es la fe en Jesucristo?R. La fe en Jesucristo es

una gracia* salvadora*86a, por lacual recibimos a Cristo ydescansamos sólo en El para lasalvación*, tal como nos lo ofreceel Evangelio*.86b

85a Hechos 20:21.85b Proverbios 2:1-5, 8:33-36. Isaías 55:3.86a Hebreos 10:39.86b Juan 1:12. Isaías 26:3-4. Filipenses 3:9. Gálatas 2:16.

Chimborazo Imbabura Castellano

38

87 tapui. ¿Causaita charingapaj juchayuj cashcatayuyarishpa llaquirinaca imataj?

Tigrachishca. Causaita charingapaj juchayujcashcata yuyarishpa llaquirinaca, Taita Diosconvidashca* quishpirinami*.87a Chaimantamijuchayujca, juchayuj cashcata yuyarishpa,87b

llaquirishpa, juchatapish millashpa Dios llaquishpaJesucristopi87c quishpirinata* convidashcatachasquishpa Taita Diospajman tigramun.87d Shinarurashpaca Diosta cazushpa causana mushujyuyaitami chasquin.87e {2 Corintios 7:10. Hechos 2:37.Lucas 1:77-79. Jeremías 31:18-19. Romanos 6:18.}

87 tapui. ¿Causaita charingapaj juchayu cashcatayarishpa llaquirinaca imata?

Tigrachishca. Causaita charingapaj juchayucashcata yarishpa llaquirinaca, Taita Dios carashca*quishpirinami*.87a Chaimi juchayuca, juchayucashcata yarishpa,87b llaquirishpa, juchatapashmillanayachishpa Dios llaquishpa Jesucristopi87c

quishpirinata* carashcata chasquishpa TaitaDiospajman tigramun.87d Shina rurashpaca Diostacazushpa causana mushuj yuyaitami chasquin.87e {2Corintios 7:10. Hechos 2:37. Lucas 1:77-79. Jeremías31:18-19. Romanos 6:18.}

P.87. ¿Qué es el arrepentimientopara vida?

R. El arrepentimientopara vida es una gracia*salvadora*87a, mediante la cual unpecador, teniendo un verdaderosentimiento por su pecado87b ycomprendiendo la misericordia deDios en Cristo87c, con dolor por ycon odio contra su pecado, seaparta del mismo para volver aDios87d, con pleno propósito yprocurando con esfuerzo unanueva obediencia.87e

14 YACHANATAITA DIOS CONVIDASHCACUNAMANTA YACHANACA:

DIOSPAJ SHIMIMI

14 YACHANATAITA DIOS CARASHCACUNAMANDA YACHANACA: DIOSPAJ

SHIMIMI

Lección 14

88 tapui. ¿Jesucristoca pai tigra randishpacacharichishcacunaman* allicunata convidashpacushichicujtaca imallapitaj ricuchin?

Tigrachishca. Jesucristo pai tigra randishpacacharichishcacunaman* allicunata convidashpacushichicujtaca, mandashca shimicunapi,caicunamanta ashtahuantajca Diospaj shimipi,Diospajlla rurashpa pajtachinacunapi*, Diostamañashpa causanapipishmi ricuchin. ApunchijJesusmi cai yachachinacunataca Taita Dios agllajpiquishpirinacunamanca* alli yachachishpa chasquitucunatapish convidan.88

88 tapui. ¿Jesucristoca pai cutin randishpacacharichishcacunaman* alicunata carashpacushichijujtaca imapillata ricuchijun?

Tigrachishca. Jesucristo pai cutin randishpacacharichishcacunaman* alicunata carashpacushichijujtaca, mandashca shimicunapi,caicunamanda ashtahuambachaca Diospaj shimipi,Diospajlla rurashpa pactachinacunapi*, Diostamañashpa causanapipashmi ricuchijun. ApunchiJesusmi cai yachachinacunataca Taita Dios agllajpiquishpirinacunamanga* aligutapacha yachachishpachasquina ushaitapash carajun.88

P.88. ¿Cuáles son los mediosexternos por los cuales Cristo noscomunica los beneficios de laredención*?

R. Los medios externosy ordinarios por los cuales Cristonos comunica los beneficios de laredención* son, sus ordenanzas,y especialmente la Palabra, lossacramentos* y la oración; todoslos cuales son hechos eficacespara aquellos que han sidoelegidos para la salvación*.88

87a Hechos 11:18.87b Hechos 2:37-38.87c Joel 2:12. Jeremías 3:22.87d Jeremías 31:18-19. Ezequiel 36:31.87e 2 Corintios 7:11. Isaías 1:16-17.88 Mateo 28:19-20. Hechos 2:{41}-42, 46-47.

Chimborazo Imbabura Castellano

39

89 tapui. ¿Diospaj shimica juchayujcunaquishpirichun* yachachi tucunata charishcatacaima shinataj ricuchin?

Tigrachishca. Diospaj shimica juchayujcunaquishpirichun* yachachi tucunata charishcataca,Diospaj Shimita rezashcapi, ashtahuantajca Diospajshimimanta huillashpa yachachishcata uyashcapi,runapaj shungupi juchayuj cashcata yuyachirashpachai juchamanta anchurishpa Diospajlla causana*munaita convidashpa Diospaj shimi mandashcatacrishpalla quishpirina* tiyashcata shungupichasquichun Diospaj Espíritu rimashpayachachishcapimi ricuchin.89

89 tapui. ¿Diospaj shimi juchayucuna quishpirichun*yachachi ushanata charishcataca imashnata ricuchin?

Tigrachishca. Diospaj shimi juchayucunaquishpirichun* yachachina ushaita charishcataca,Diospaj Shimita leyishcapi, ashtahuambachacaDiospaj shimimanda villashpa yachachishcatauyashcapi, runapaj shungupi juchayu cashcatayarichishpa chai juchamanda anchurishpaDiospajlla causana* munaita carashpa Diospaj shimimandashcata crishpalla quishpirina* tiyashcatashungupi chasquichun Diospaj Espíritu rimashpayachachishcapimi ricuchijun.89

P.89. ¿De qué manera la Palabrallega a ser eficaz para lasalvación*?

R. El Espíritu de Dioshace que la lectura, y, másespecialmente, la predicación de laPalabra, sean medios eficaces deconvencer y de convertir a lospecadores, y de edificarlos ensantidad* y consuelo, por mediode la fe, para la salvación*.89

90 tapui. ¿Quishpirinapi* Diospaj shimi achcapoderta charichunca ima shinataj rezana canchij,ima shinataj uyashpa cazuna canchij?

Tigrachishca. Diospaj shimi quishpirinapi*achca poderta charichunca, Diospaj shimitami allitajyachana munaihuan uyana canchij,90a Diospaj Espírituñucanchij shungupi rimashpa yachachichunpish90b

Taita Diostami mañana canchij;90c chaimantamicrinatapish, c'uyaitapish90d ñucanchij shungupi90e

chasquishpa cai causaipi pajtachishpa90f

causanatapish yachashun. {Deuteronomio 6:6-7.1 Pedro 2:1-2. Salmo 119:18. Romanos 1:16. 2 Tesalo-nicenses 2:10. Salmo 119:11. Santiago 1:25.}

90 tapui. ¿Quishpirinapi* Diospaj shimi ashtacaushaita charichunga imashnata leyina canchi,imashnata uyashpa cazuna canchi?

Tigrachishca. Diospaj shimi quishpirinapi*ashtaca ushaita charichunga, Diospaj shimitamialigutapacha yachajuna munaihuan uyana canchi,90a

Diospaj Espíritu ñucanchi shungupi rimashpayachachichumbash90b Taita Diostami mañanacanchi;90c chaimi crinatapash, juyaitapash90d ñucanchishungupi90e chasquishpa cai causaipi pactachishpa90f

causanatapash yachajushun. {Deuteronomio 6:6-7.1 Pedro 2:1-2. Salmo 119:18. Romanos 1:16. 2 Tesalo-nicenses 2:10. Salmo 119:11. Santiago 1:25.}

P.90. ¿Como debe leerse yescucharse la Palabra para quellegue a ser eficaz para lasalvación*?

R. A fin de que lapalabra llegue a ser eficaz parasalvación*, debemos asistir aescucharla con diligencia90a,preparación90b y oración90c;recibirla con fe y amor90d,guardarla en nuestro corazón90e ypracticarla en nuestras vidas.90f

89 Nehemías 8:8. 1 Corintios 14:24-25. Hechos 16:18. Salmo 19:8. Hechos 20:32. Romanos 15:4. 2 Timoteo 3:15-17. Romanos 10:13-17, 1:16. {Santiago 1:21.}90a Proverbios 8:34.90b 1 Pedro 2:1-2.90c Salmo 119:18.90d Hebreos 4:2. 2 Tesalonicenses 2:10.90e Salmo 119:11.90f Lucas 8:15. Santiago 1:25.

Chimborazo Imbabura Castellano

40

15 YACHANATAITA DIOS CONVIDASHCACUNAMANTA YACHANACA:

CRIJCUNA DIOSPAJLLA RURASHPA PAJTACHINACUNAMI*

15 YACHANATAITA DIOS CARASHCACUNAMANDA YACHANACA:

CRIJCUNA DIOSPAJLLA RURASHPA PACTACHINACUNAMI*

Lección 15

91 tapui. ¿Diospajlla rurashpa pajtachinacunaca*ima shinallataj quishpirinapi* yachachi tucunatacacharin?

Tigrachishca. Diospajlla rurashpapajtachinacunapish* chaita pajtachishcacunapish,quishpirinapi* paicunallamantataj ima yachachitucunatapish mana charinchu, Apunchij Jesúsñucanchijta c'uyaimanta quishpichishpa* tucuiallicunata convidashcamanta,91a Diospaj Espíritucrijcunapaj shungupi mandajta crishpachasquishcallamantami91b Diospajlla rurashpapajtachinacunaca quishpirinapi* yachachi tucunatacacharin. {Romanos 2:28-29.}

91 tapui. ¿Diospajlla rurashpa pactachinacunaca*imashnallata quishpirinapi* yachachina ushaitacacharin?

Tigrachishca. Diospajlla rurashpapactachinacunapash* chaita pactachishcacunapash,quishpirinapi* paicunamandallata ima yachachinaushaitapash na charinllu, Apunchi Jesús ñucanchitajuyaimanda quishpichishpa* tucui alicunatacarashcamanda,91a Diospaj Espíritu crijcunapajshungupi mandajujta crishpachasquishcamandallami91b Diospajlla rurashpapactachinacunaca quishpirinapi* yachachinaushaitaca charin. {Romanos 2:28-29.}

P.91. ¿De qué manera lossacramentos* llegan a ser medioseficaces de salvación*?

R. Los sacramentos*llegan a ser medios eficaces desalvación*, no porque hayaalguna virtud en ellos, o en el quelos administra; sino solamente porla bendición de Cristo91a, y la obrade su Espíritu en los que por fe losreciben.91b

92 tapui. ¿Diospajlla rurashpa pajtachinaca*imataj?

Tigrachishca. Diospajlla rurashpapajtachinaca* Diospaj huahuacuna imatarurashpapish Diospajlla* allitaj pajtachishpacausachun Apunchij Jesucristo rurachun mandarcami.Diospajlla rurashpa pajtachinacunaca* ricunallajapinalla cashcamantaca Apunchij Jesús ñucanchijpajrandi rurashcata, Pai ñucanchijpaj alli cachun shujmushujta rurangapaj ari nishcata* chaicunahuancrijcunamanpish chashnataj cashcatayachachishcatami ricuchin.92

92 tapui. ¿Diospajlla rurashpa pactachinaca*imata?

Tigrachishca. Diospajlla rurashpapactachinaca* Diospaj huahuacuna imatarurashpapash Diospajlla* aligutapacha pactachishpacausachun Apunchi Jesucristo rurachunmandashcami. Diospajlla rurashpapactachinacunaca* ricunalla japinallacashcamandaca Apunchi Jesús ñucanchipaj randirurashcata, Pai ñucanchipaj ali cachun shuj mushujtarurangapaj ari nishcata* chaicunahuancrijcunamambash chashnapacha cashcatayachachijushcatami ricuchijun.92

P.92. ¿Qué es un sacramento*?R. Un sacramento* es

una ordenanza sagrada* instituidapor Cristo; en la cual, mediantesignos perceptibles, Cristo y losbeneficios del Nuevo Pacto*, sonrepresentados, sellados yaplicados a los creyentes.92

91a 1 Pedro 3:21. Mateo 3:11. 1 Corintios 3:6-7.91b 1 Corintios 12:13.92 Génesis 17:7, 10. Éxodo 12. 1 Corintios 11:23, {25,} 26. {Mateo 28:19, 26:26-28. Marcos 14:23-24. Lucas 22:20. Romanos 4:11. 2 Corintios 3:6. Hebreos 12:24.}

Chimborazo Imbabura Castellano

41

93 tapui. ¿Mushuj Testamentopi Diospajlla rurashpapajtachinacunaca* mashnataj?

Tigrachishca. Mushuj Testamentopi Diospajllarurashpa pajtachinacunaca* ishquimi tiyan. PuntacaYacuhuan Bautizarinami.93a Q'uipaca Apunchij Jesúshuañushcata yuyarishpa micunami*.93b {Hechos10:47-48. 1 Corintios 11:23-26.}

93 tapui. ¿Mushuj Testamentopi Diospajlla rurashpapactachinacunaca* mashnata?

Tigrachishca. Mushuj Testamentopi Diospajllarurashpa pactachinacunaca* ishcaimi tiyan.Pundaca Yacuhuan Bautizarinami.93a Jipaca ApunchiJesús huañushcata yarishpa micunami*.93b {Hechos10:47-48. 1 Corintios 11:23-26.}

P.93. ¿Cuáles son lossacramentos* del NuevoTestamento?

R. Los sacramentos*del Nuevo Testamento son elBautismo93a y la Cena delSeñor*.93b

94 tapui. ¿Bautizarinaca imataj?Tigrachishca. Bautizarinaca Diospajlla

rurashpa pajtachinami*. Chaitaca Taita Diospajshutipi, Jesuspaj shutipi, Jucha Illaj Espiritupaj*shutipi yacuhuan maillarinami.94a Chashna rurashpamicrijcunaca Jesushuan shujlla tucushcatapish, manac'uyaipajta c'uyaillamanta* Dios c'uyangapaj arinishcamantaca* convidanacunata japi tucunatacharishcatapish, Mandaj Diospajlla cachunagllashcatapish ricuchinchij.94b {Mateo 28:19. Juan 3:3.Romanos 6:3,5. Gálatas 3:27.}

94 tapui. ¿Bautizarinaca imata?Tigrachishca. Bautizarinaca Diospajlla

rurashpa pactachinami*. Chaitaca Taita Diospajshutipi, Jesuspaj shutipi, Jucha Illaj Espiritupaj*shutipi yacuhuan maillarinami.94a Chashna rurashpamicrijcunaca Jesushuan shujlla tucushcatapash, najuyai tucunalla cajpipash juyaimandalla* Diosjuyangapaj ari nishcamandaca* caranacunata japiushanata charishcatapash, Mandaj Diospajlla cachunagllashcatapash ricuchinajunchi.94b {Mateo 28:19. Juan3:3. Romanos 6:3,5. Gálatas 3:27.}

P.94. ¿Qué es el Bautismo?R. El bautismo es un

sacramento*, en el cual ellavamiento con agua, en nombredel Padre, y del hijo y del EspírituSanto*94a, significa y sella nuestraunión con Cristo, nuestraparticipación en los beneficios delPacto* de Gracia* y nuestrocompromiso de pertenecer alSeñor.94b

95 tapui. ¿Maijancunatataj bautizana?Tigrachishca. Gentecuna ricunalla Diospajlla

tandanacushcamanta* canllaman causajcunatacaJesusta crishcata paita cazushcata ricuchingacamacamanataj bautizanachu.95a Gentecuna ricunallaDiospajlla tandanacushcahuan* tandanacujcrijcunallatami paicunapaj uchilla huahuacunandijbautizana.95b {Hechos 18:8. Génesis 17:7,10. Hechos2:38-39. 1 Corintios 7:14.}

95 tapui. ¿Maijangunatata bautizana?Tigrachishca. Gentecuna ricunalla Diospajlla

tandanajushcamanda* canllaman causajcunatacaJesusta crishcata paita cazushcataricuchingacamanga napacha bautizanachu.95a

Gentecuna ricunalla Diospajllatandanajushcahuan* tandanajuj crijcunatallamipaicunapaj uchilla huahuacunandi bautizana.95b

{Hechos 18:8. Génesis 17:7,10. Hechos 2:38-39. 1Corintios 7:14.}

P.95. ¿ A quiénes debeadministrarse el Bautismo?

R. A ninguno que estáfuera de la Iglesia visible* debeadministrarse el bautismo, hastaque profesen su fe en Cristo y suobediencia a El95a. Pero los niñosde los que son miembros de laIglesia visible* sí deben serbautizados.95b

93a Mateo 28:19.93b Mateo 26:26-28.94a Mateo 28:19.94b Romanos 6:4. Gálatas 3:27.95a Hechos 8:36-37, 2:38.95b Hechos 2:38-39. Génesis 17:10. Colosenses 2:11-12. 1 Corintios 7:14.

Chimborazo Imbabura Castellano

42

96 tapui. ¿Apunchij Jesús huañushcata yuyarishpamicunaca* imataj?

Tigrachishca. Apunchij Jesús huañushcatayuyarishpa micunaca* Diospajlla rurashpapajtachinami*. Chai micuica, tandata vinota cushpachasquishpa, Apunchij Jesús Paita crijcuna rurachunmandashcami. Chashna rurashpami, ApunchijJesucristo huañushcatapish ricuchicunchij.Chashnataj cashcata crishpa, mana yanga cashcataaicha munashcallamanta mana micushpa, allishunguhuan chasquishpa micujcunaca, Jesucristopajaichata yahuartami chasquinchij. Chashnarurashpaca, espiritupi sinchi tucushpa huiñanata,Diospaj mana c'uyaipajtataj c'uyaipi* ashtahuanashtahuan huiñanatapishmi chasquinchij.96

96 tapui. ¿Apunchi Jesús huañushcata yarishpamicunaca* imata?

Tigrachishca. Apunchi Jesús huañushcatayarishpa micunaca* Diospajlla rurashpapactachinami*. Chai micuica, tandata vinota cushpachasquishpa, Apunchi Jesús Paita crijcuna rurachunmandashcami. Chashna rurashpami, ApunchiJesucristo huañushcatapash ricuchinajunchi.Chashnapacha cashcata crishpa, na yanga cashcataaicha munashcamandalla na micushpa, alishunguhuan chasquishpa micujcunaca, Jesucristopajaichata yahuartami chasquinchi. Chashna rurashpaca,espiritupi shinlli tucushpa viñanata, Diospaj na juyaitucunallata juyaipi* ashtahuan ashtahuanviñanatapashmi chasquinchi.96

P.96. ¿Qué es la Cena delSeñor*?

R. La Cena del señor*es un sacramento*, en el que,mediante el dar y recibir pan yvino, según lo establecido porCristo, se anuncia su muerte; yquienes los reciben dignamente,es decir no de manera corporal ocarnal sino por fe, son hechospartícipes de su cuerpo y de susangre, con todos los beneficiospara su nutrición espiritual y parasu crecimiento en gracia*.96

97 tapui. ¿Apunchij Jesús huañushcata yuyarishpamicunataca* ima shinataj chasquina canchij?

Tigrachishca. Apunchij Jesús huañushcatayuyarishpa micunata* chasquingapaj munajcunaca,Jesucristo ñucanchij juchacunamanta huañushcatamiallitaj crishpa97-b paipaj cuerpo cashcatapish alliyuyarina canchij.97a Chaita crishpa micushpamijuchayuj cashcamanta llaquirinatapish,97c

c'uyanatapish,97d mushuj cazunatapish97e

Jesusmantaca chasquishun. Cai micunata caiubyanata yangapi churashpa micushpa ubyashpaca,quiquinllatajmi jatun llaquicunata japinga.97f {1Corintios 11:27, 31-32. Romanos 6:17-18.}

97 tapui. ¿Apunchi Jesús huañushcata yarishpamicunataca* imashnata chasquina canchi?

Tigrachishca. Apunchi Jesús huañushcatayarishpa micunata* chasquingapaj munajcunaca,Jesucristo ñucanchi juchacunamanda huañushcatamialigutapacha crishpa97-b paipaj cuerpo cashcatapashaligutapacha yarina canchi.97a Chaita crishpamicushpami juchayu cashcamanda llaquirinatapash,97c

juyanatapash,97d mushuj cazunatapash97e

Jesusmandaca chasquishun. Cai micunata caiufianata yangapi churashpa micushpa ufiashpaca,quiquinllatami jatun llaquicunata japinga.97f {1 Corintios11:27, 31-32. Romanos 6:17-18.}

P.97. ¿Qué se requiere para recibirdignamente la Cena del Señor*?

R. Se requiere de losque desean participar dignamentede la Cena del Señor*, que seexaminen a sí mismos acerca desu conocimiento para discernir elcuerpo97a del Señor, acerca de sufe para alimentarse del El97b,acerca de su arrepentimiento97c,amor97d y nueva obediencia97e,para que no sea que participandoindignamente, coman y bebanjuicio para sí mismos.97f

96 1 Corintios 11:23-26, 10:16. {Hechos 3:31.}97-b 2 Corintios 13:5.97a 1 Corintios 11:28-29.97c 1 Corintios 11:31.97d 1 Corintios 10:16-17.97e 1 Corintios 5:7-8.97f 1 Corintios 11:28-29.

Chimborazo Imbabura Castellano

43

16 YACHANATAITA DIOS CONVIDASHCA IMACUNALLA CASHCATA

YACHANACA: DIOSTA MAÑANAMI

16 YACHANATAITA DIOS CARASHCA IMACUNALLA CASHCATA

YACHANACA: DIOSTA MAÑANAMI

Lección 16

98 tapui. ¿Diosta mañanaca imataj?Tigrachishca. Diosta mañanaca, Taita Diospaj

ñaupajman Jesuspaj shutipi98-c mañashpa chayana,imata rurachun munashpapish98a paipaj Jatunmunaihuan imata cashpapish rurashpa cuchun98b

mañanami. Chashna rurashpaca, ñucanchijpi tiyajjuchacunatapish huillanami canchij,98d imata TaitaDios convidajpipish pagui ninami canchij.98e {Salmo10:17, 145:19. 1 Juan 1:9.}

98 tapui. ¿Diosta mañanaca imata?Tigrachishca. Diosta mañanaca, Taita Diospaj

ñaupajman Jesuspaj shutipi98-c mañashpa chayana,imata rurachun munashpapash98a paipaj Jatunmunaihuan imata cashpapash rurashpa cuchun98b

mañanami. Chashna rurashpaca, ñucanchipi tiyajjuchacunatapash villanami canchi,98d imata Taita Dioscarajpipash pashi ninami canchi.98e {Salmo 10:17,145:19. 1 Juan 1:9.}

P.98. ¿Qué es la oración?R. La oración es la

presentación de nuestros deseosante Dios98a, por aquellas cosasque están de acuerdo a suvoluntad98b, en el nombre deCristo98c, incluyendo la confesiónde nuestros pecados98d y un gratoreconocimiento de susmisericordias.98e

99 tapui. ¿Ima shina mañachuntaj Taita Dioscamandashca?

Tigrachishca. Taita Diosta ima shinamañanataca tucuilla Dios quillcachishca shimicunamiyachachin;99a chaimanta ashtahuan yallica Jesucristopaita catishpa yachacujcunaman Diosta ima shinamañanata yachachishcami. Chaica ApunchijJesucristo Diosta Mañashca* shimimi.99b {Romanos8:27. Salmo 119:170.}

99 tapui. ¿Imashna mañachunda Taita Dioscamandashca?

Tigrachishca. Taita Diosta imashnamañanataca tucuilla Dios quilcachishca shimicunamiyachachijun;99a chaimanda ashtahuan yalicaJesucristo paita catishpa yachajujcunaman Diostaimashna mañanata yachachishcami. Chaica ApunchiJesucristo Diosta Mañashca* shimimi.99b {Romanos8:27. Salmo 119:170.}

P.99. ¿Qué regla ha dado Diospara guiarnos en la oración?

R. Toda la palabra deDios es útil para guiarnos en laoración99a; pero la norma especialpara nuestra dirección es aquellaforma de oración que Cristoenseñó a sus discípulos,comúnmente llamada “la oracióndel Señor*1.”99b

98-c Juan 16:23.98a Salmo 62:8.98b 1 Juan 5:14.98d Salmo 32:5-6. Daniel 9:4.98e Filipenses 4:6.99a 1 Juan 5:14.99b Mateo 6:9-13. Lucas 11:2-4.1 “la oración del Señor” en nuestro contexto se denomina comúnmente “el Padre Nuestro.” N. del Tr.

Chimborazo Imbabura Castellano

44

100 tapui. ¿Apunchij Jesucristo Diosta Mañashpa*callaringapaj rimashca shimica imatataj yachachin?

Tigrachishca. Apunchij Jesucristo DiostaMañashpa* callaringapaj rimashca shimica, “Jahuapachapi caj ñucanchij Yaya” ninmi.100a Caica, TaitaDiospaj ñaupajmanca mapa illaj* yuyaihuan, paitacashungumantapacha crishpa, ima llaquimantapishc'uyashpa, munashpa cacharichij Yaya cajta;100b

shinallataj shujtajcunahuanpish, shujtajcunamantapishmañanatami yachachin.100c

100 tapui. ¿Apunchi Jesucristo Diosta Mañashpa*callaringapaj rimashca shimica imatata yachachin?

Tigrachishca. Apunchi Jesucristo DiostaMañashpa* callaringapaj rimashca shimica, “Jahuapachapi tiyajuj ñucanchi Taitalla” ninmi.100a Caica,Taita Diospaj ñaupajmanga mapa illaj* yuyaihuan,paitaca shungumandapacha crishpa, imallaquimandapash juyashpa, munashpa cacharichiTaita cajta;100b shinallata shujcunahuambash,shujcunamandapash mañanatami yachachin.100c

P.100. ¿Qué nos enseña elprefacio de la oración delSeñor*?

R. El prefacio de “laoración del Señor*” que dice:"Padre nuestro, que estás en loscielos"100a, nos enseña aacercarnos a Dios con santa*reverencia y toda confianza, comohijos a un padre que puede y queestá dispuesto a ayudarnos.100b

Nos enseña también que debemosorar con otros y por otros.100c

101 tapui. ¿Imata mañashpataj callarinchij?Tigrachishca. Callaripica: “cantaca jucha illaj*

cashcamanta tucuicuna alli nichun*” nishpamimañanchij.101a Taita Diostaca crijcunatapish, shujtajrunacunatapish Diosta alli ninata yachachishpatucuicunaman rijsirichun,101b shinallataj imatarurashpapish Paillata jatunyachishca cashca cachunnishpami mañanchij.101c {Salmo 67:1-3. Romanos 11:36.Apocalipsis 4:11.}

101 tapui. ¿Imata mañashpata callarinchi?Tigrachishca. Callaripica: “cambaj jucha illaj

shutiguca, alicachi tucushca* cachun” nishpamimañanchi.101a Taita Diostaca crijcunatapash, shujrunacunatapash Diosta alicachinata yachachishpatucuicunaman rijsirichun,101b shinallata imatarurashpapash Paillata jatunyachi tucushca cachunnishpami mañanchi.101c {Salmo 67:1-3. Romanos 11:36.Apocalipsis 4:11.}

P.101. ¿Qué es lo que rogamos enla primera petición?

R. En la primera peticiónque dice: “santificado* sea tunombre”101a rogamos que Dios noscapacite a nosotros y a los demáspara glorificarle en todo aquello porlo cual se da a conocer a símismo101b, y también que éldisponga todas las cosas para supropia gloria.101c

100a Mateo 6:9.100b Romanos 8:15. Lucas 11:13.100c Hechos 12:5. 1 Timoteo 2:1-2.101a Mateo 6:9.101b Salmo 67:2, 8.101c Salmo 83.

Chimborazo Imbabura Castellano

45

102 tapui. ¿Ishquipica imatataj mañanchij?Tigrachishca. Ishquipica: “Can mandana punlla

shamuchun” nishpami mañanchij.102a Caipica Satanásmandacunta tucuchichun;102b Taita Diospaj manac'uyaipajtataj c'uyaihuan* mandashca tucuimantayallica mirachun;102c crijcunapish shujtaj runacunapishchai Dios mandashcapi huaquichishca cangapaj,102d

Taita Diospaj sumaj mandanaca utca pajtamuchunnishpami mañanchij.102e {Juan 12:31. Mateo 9:37-38.}

102 tapui. ¿Ishcaipica imatata mañanchi?Tigrachishca. Ishcaipica: “Can mandanaca,

ucha chayamuchunmi munanchi” nishpamimañanchi.102a Caipica Satanás mandajujtatucuchichun;102b Taita Diospaj na juyai tucunallatajuyaihuan* mandashca tucuimanda yalicamirachun;102c crijcunapash shuj runacunapash chaiDios mandashcapi huacaichishca cangapaj,102d TaitaDiospaj punchapamba mandanaca uchapactamuchun nishpami mañanchi.102e {Juan 12:31.Mateo 9:37-38.}

P.102. ¿Qué es lo que rogamos enla segunda petición?

R. En la segundapetición que dice: “venga tureino”102a, rogamos que el reino deSatanás sea destruido102b; y que elreino de gracia* progrese102c, quenosotros y los demás seamosintroducidos y conservados enél102d; y que el reino de gloriavenga pronto.102e

103 tapui. ¿Quimsapica imatataj mañanchij?Tigrachishca. Quimsapica: “Ima shinami jahua

pachapi can munashcata ruracun, shinallataj caipachapipish can munashcata rurachun” nishpamimañanchij.103a Caipica, jahua pachapi angelcunarurashca shinaca,103-c Taita Dios paipaj manac'uyaipajtataj c'uyaihuan* paita rijsinata, cazunata,pai mandashca shinallataj ima juchamantapishanchurishpa causai tucunata cuchun nishpamimañanchij.103b {Mateo 26:39. Filipenses 1:9-11. Salmo103:20-21.}

103 tapui. ¿Quimsapica imatata mañanchi?Tigrachishca. Quimsapica: “Imashnami jahua

pachapica can munashcashna ruranajun, chashnallatacai pachapipash, can munashcashna ruranajushpamiali canman” nishpami mañanchi.103a Caipica, jahuapachapi angelcuna rurashcashnaca,103-c Taita Diospaipaj na juyai tucunallata juyaihuan* paita rijsinata,cazunata, pai mandashcashnallata imajuchamandapash anchurishpa causai ushanatacuchun nishpami mañanchi.103b {Mateo 26:39.Filipenses 1:9-11. Salmo 103:20-21.}

P.103. ¿Qué es lo que rogamos enla tercera petición?

R. En la tercera peticiónque dice: “Hágase tu voluntadcomo en el cielo así también en latierra”103a, rogamos que Dios, porsu gracia* nos de la capacidad ydisposición para conocer,obedecer y someternos en todaslas cosas103b a su voluntad, asícomo lo hacen los ángeles en elcielo.103c

102a Mateo 6:10.102b Salmo 68:1, 18.102c Apocalipsis 12:10-11.102d 2 Tesalonicenses 3:1. Romanos 10:1. Juan 17:9, 20.102e Apocalipsis 22:20.103a Mateo 6:10.103-c Salmo 103:20-21.103b Salmo 67, 119:86. Mateo 26:39. 2 Samuel 15:25. Job 1:21.

Chimborazo Imbabura Castellano

46

104 tapui. ¿Chuscupica imatataj mañanchij?Tigrachishca. Chuscupica: “Ñucanchij micunata

cunan punllapish cuhuai” nishpami mañanchij.104a

Imatapish mana mitsashpa alli cashcallata convidajTaita Diostaca, cai pacha causaipi imaminishtirishcata mañashcapish ñapish tucurinallacajpipish pajtanata ricushpa convidachun, Taita Diosconvidashca allicunata japishpapish cushicungapajmimañanchij.104b {Proverbios 30:8-9. 1 Timoteo 6:6-8.Proverbios 10:22.}

104 tapui. ¿Chuscupica imatata mañanchi?Tigrachishca. Chuscupica: “Punllandi ñucanchi

micunagutaca, cunan punllapash carahuailla”nishpami mañanchi.104a Imatapash na mitsashpa alicashcatalla caraj Taita Diostaca, cai pacha causaipiima minishtirishcata mañashcapash ñapashtucurinalla cajpipash pactanata ricushpa carachun,Taita Dios carashca alicunata japishpapashcushijungapajmi mañanchi.104b {Proverbios 30:8-9. 1Timoteo 6:6-8. Proverbios 10:22.}

P.104. ¿Qué es lo que rogamos enla cuarta petición?

R. En la cuarta peticiónque dice: “el pan nuestro de cadadía dánoslo hoy”104a, rogamos quedel don gratuito de Dios recibamosuna porción suficiente de las cosasbuenas de esta vida y que conellas disfrutemos de subendición.104b

105 tapui. ¿Pichcapica imatataj mañanchij?Tigrachishca. Pichcapica: “Ima shinami

shujtajcuna ñucanchijta ima mana allitarurashcacunata perdonanchij, shinallataj ñucanchijjuchacunatapish perdonapai” nishpami mañanchij.105a

Taita Diostaca, Apunchij Jesús ñucanchijpaj randitucuita rurashcamantaca, ñucanchijpi tiyaj tucuijuchacunataca yanga anchuchipailla nishpamimañanchij.105b Taita Dios paipaj mana c'uyaipajtatajc'uyanahuan*, shujtajcuna ñucanchijpaj ima millaitarurashcatapish tucui shungumanta cungarichunpoderta cushcallamantami, ñucanchijpish caicunatacarurangapaj nishpa mañanchij.105c {Marcos 11:25.}

105 tapui. ¿Pichapica imatata mañanchi?Tigrachishca. Pichapica: “Ñucanchita ima nalita

rurashcacunata ñucanchi cungashcashnallata,ñucanchi ima juchata rurashcatapash cungapailla”nishpami mañanchi.105a Taita Diostaca, Apunchi Jesúsñucanchipaj randi tucuita rurashcamandaca,ñucanchipi tiyaj tucui juchacunataca yangaanchuchipailla nishpami mañanchi.105b Taita Diospaipaj na juyai tucunallata juyanahuan*, shujcunañucanchipaj ima nalita rurashcatapash tucuishungumanda cungachun ushaita cushcamandallami,ñucanchipash caicunataca rurangapaj nishpamañanchi.105c {Marcos 11:25.}

P.105. ¿Qué es lo que rogamos enla quinta petición?

R. En la quinta peticiónque dice: “perdónanos nuestrasdeudas, así como tambiénnosotros perdonamos a nuestrosdeudores”105a, rogamos que Dios,por causa de Cristo, nos perdonegratuitamente todos nuestrospecados105b; y somos estimuladosa pedir esto, porque por sugracia*, somos capacitados paraperdonar a otros con sinceridad decorazón.105c

104a Mateo 6:11.104b Proverbios 30:8-9. Génesis 28:20. 1 Timoteo 4:4-5.105a Mateo 6:12.105b Salmo 51:1-2, 7, 9. Daniel 9:17-19.105c Lucas 11:4. Mateo 18:35.

Chimborazo Imbabura Castellano

47

106 tapui. ¿Sujtapica imatataj mañanchij?Tigrachishca. Sujtapica: “Shinallataj ima mana

allipi urmachun ama saquihuanguichu, tucuimillaimantapish huaquichihuangui” nishpamimañanchij.106a Taita Diostaca juchata ruranamunaicunamantapish jarcahuangui,106b shinallataj, imamillaicunata rurana munaicuna japijpipish, amasaquishpa huaquichishpa charihuangui,chaicunamantaca cacharichihuangui nishpapishmimañanchij.106c {Salmos19:13. Juan 17:15. 1 Corintios10:13.}

106 tapui. ¿Suctapica imatata mañanchi?Tigrachishca. Suctapica: “Juchata rurana

munaicunamandapash jarcahuangui. Ashtahuangarinima nalimandapash huacaichihuangui” nishpamimañanchi.106a Taita Diostaca juchata ruranamunaicunamandapash jarcahuangui,106b shinallata,ima nalicunata rurana munaicuna japijpipash, amasaquishpa huacaichishpa charihuangui,chaicunamandaca cacharichihuangui nishpapashmimañanchi.106c {Salmos19:13. Juan 17:15. 1 Corintios10:13.}

P.106. ¿Qué es lo que rogamos enla sexta petición?

R. En la sexta peticiónque dice: “no nos metas ententación más líbranos del mal”106a

rogamos que o bien Dios nosguarde de ser tentados apecar106b, o que nos sostenga ynos libre cuando somostentados.106c

107 tapui. ¿Tucuchinapi Apunchij Jesucristo DiostaMañashca* shimica imatataj yachachin?

Tigrachishca. Tucuchinapi ApunchijJesucristo Diosta Mañashca* shimica: “Cancahuiñaita jatun mandaj, tucuita rurai tucuj, alli sumajmicangui. Chashna cachun” nishpami tucuchin.107a

Chaimantami, mañana munaitapish, TaitaDiosllamantataj chasquina canchij.107b Shinallataj,Taita Diosta mañashpaca, huiñaita jatun mandaj,tucuita rurai tucuj, alli sumaj cashcata crishpamijatunta alabashpa Diostaca mañana canchij.107c

Shinallataj crijcuna imata munashpapish Paitamañashpaca japinataj cashcata crishpami mañashcaq'uipaca “Chashna cachun” ninchij.107d {Filipenses 4:6.}

107 tapui. ¿Tucuchinapi Apunchi Jesucristo DiostaMañashca* shimica imatata yachachin?

Tigrachishca. Tucuchinapi Apunchi JesucristoDiosta Mañashca* shimica: “Tucuita mandanapash,ninan ushaipash, ninan punchapambagu canapash,causaita causaicaman cambajmi. Shina cachun”nishpami tucuchin.107a Chaimandami, mañanamunaitapash, Taita Diosmandallata chasquinacanchi.107b Shinallata, Taita Diosta mañashpaca,Tucuita mandanapash, ninan ushaipash, ninanpunchapambagu canapash, causaita causaicamancashcata crishpami ninanda alicachishpa Diostacamañana canchi.107c Shinallata crijcuna imatamunashpapash Paita mañashpaca japinapachacashcata crishpami mañashca jipaca “Shina cachun”ninchi.107d {Filipenses 4:6.}

P.107. ¿Qué es lo que nos enseñael final de la Oración del Señor*?

R. El final de la Oracióndel Señor* que dice: “porque tuyoes el reino y el poder y la gloria portodos los siglos, Amen”107a, nosenseña que para orar debemosrecibir los incentivos solamente deDios.107b Nos enseña también queen nuestras oraciones debemosalabar a Dios atribuyéndole eldominio y el poder y la gloria.107c

Finalmente, en testimonio denuestro deseo y seguridad de seroídos, decimos: Amén.107d

106a Mateo 6:13.106b Mateo 26:41.106c 2 Corintios 12:7-8.107a Mateo 6:13.107b Daniel 9:4, 7-9, 16-19.107c 1 Crónicas 29:10-13.107d 1 Corintios 14:16. Apocalipsis 22:20-21.

Chimborazo Imbabura Castellano

48

Taita Diosmanta, Bibliamantaima shina rimanata yachachij

shimicunamantami(Términos teológicos)

Adopción: Diospaj huahua cachun chasquinami. (34,36 tapuicunapimi.)Diospaj huahuacuna cachun chasquinami.(32 tapuipimi.)

Cena del Señor (Santa Cena): Apunchij Jesúshuañushcata yuyarishpa micunami. (96, 93,97 tapuipimi.)

Decreto: Dios chashnataj cachun nishpa rimashcashimimi. (7, 8 tapuicunapimi.)

Evangelio: Diospaj alli huillaimi. (31, 86tapuicunapimi.)

Gracia: ñucanchij mana c'uyaipajta Dios c'uyanami.(20, 33, 34, 35, 94 tapuicunapimi.)mana c'uyaipajtataj c'uyanami. (96, 102, 103,105 tapuicunapimi.)Diospaj c'uyaipi allicunami. (36 tapuipimi.)Taita Dios convidashcami. (86, 87tapuicunapimi.)

Iglesia visible: gentecuna ricunalla Diospajllatandanacushcami. (95 tapuipimi.)

Iglesia invisible: Dioslla ricunalla Diospajllatandanacushcami. (Confesión de Fe deWestminster 25.1pimi.)

Justicia: alli cashcallata ruranami. (4, 10[r], 18[r],25, 35[r] tapuicunapimi.)tucuita allitataj ruranami. (33[r] tapuipimi.)

Taita Diosmanda, Bibliamandaimashna rimanata yachachij

shimicunamandami(Términos teológicos)

Adopción: Diospaj huahua cachun chasquinami. (34,36 tapuicunapimi.)Diospaj huahuacuna cachun chasquinami.(32 tapuipimi.)

Cena del Señor (Santa Cena): Apunchi Jesúshuañushcata yarishpa micunami. (96, 93, 97tapuipimi.)

Decreto: Dios chashnapacha cachun nishparimashca shimimi. (7, 8 tapuicunapimi.)

Evangelio: Diospaj ali villaimi. (31, 86 tapuicunapimi.)Gracia: ñucanchi na juyai tucunalla cajpipash Dios

juyanami. (20, 34, 35, 94 tapuicunapimi.)ñucanchi na juyai tucunallacuna cajpipashDios juyanami. (33 tapuipimi.)na juyai tucunallata juyanami. (96, 102, 103,105 tapuicunapimi.)Diospaj juyaipi alicunami. (36 tapuipimi.)Taita Dios carashcami. (86, 87 tapuicunapimi.)

Iglesia visible: gentecuna ricunalla Diospajllatandanajushcami. (95 tapuipimi.)

Iglesia invisible: Dioslla ricunalla Diospajllatandanajushcami. (Confesión de Fe deWestminster 25.1pimi.)

Justicia: ali cashcatalla ruranami. (4, 10[r], 18[r], 25,35[r] tapuicunapimi.)tucuita aligutapacha ruranami. (33[r]

† Castellanopi quillcashcapica cai shimica illanmi.

Chimborazo Imbabura Castellano

49

Justificación (o Justificado): alli cashcallata rurajminishcami. (33, 32, 36 tapuicunapimi.)

Justo: alli cashcallata rurajmi. (33[r], 56[r]tapuicunapimi.)

Ley Moral: alli cashcallata rurashpa causachunmandashcacunami. (40, 41 tapuicunapimi.)

Ley Ceremonial: rurashpa ricuchichun nishpamandashcacunami. (Confesión de Fe deWestminster 19.3pimi.)

Ley Judicial: Israel llajtapajlla mandashcacunami.(Confesión de Fe de Westminster 19.4pimi.)

Llamamiento eficaz: Ñucanchij ari nishpashamuchunca Dios cayanami. (31tapuicunapimi.)Ñucanchij ari nishpa shamuchun cayanami.(30 tapuicunapimi.)

Eficazmente llamado: Ñucanchij ari nishpa shamuchunDios cayanami. (32 tapuipimi.)

Oración del Señor (o Padre Nuestro): ApunchijJesucristo Diosta Mañashca shimimi. (99,100, 107 tapuicunapimi.)

Pacto: Ari nishcataca pajtachinami. (20tapuicunapimi.)pajtachinata ari ninami. (16 tapuipimi.)pajtachingapaj ari ninami. (16 tapuipimi.)rurangapaj ari ninami. (92, 94 tapuicunapimi.)Chashna nishcata pajtachinami. (12tapuicunapimi.)

Pacto de gracia: Mana c'uyaipajta c'uyaillamanta Diosari nishcataca pajtachinami. (20, 94tapuicunapimi.)

Pecado Original: huacharishcamantapachajuchayujmi. (18 tapuipimi.)

Profeta: Dios ima nishcata huillaj runami. (23, 24tapuicunapimi.)

tapuipimi.)Justificación (o Justificado): ali cashcatalla rurajmi

nishcami. (33, 32, 36 tapuicunapimi.)Justo: ali cashcatalla rurajmi. (33[r], 56[r]

tapuicunapimi.)Ley Moral: ali cashcatalla rurashpa causachun

mandashcacunami. (40, 41 tapuicunapimi.)Ley Ceremonial: rurashpa ricuchichun nishpa

mandashcacunami. (Confesión de Fe deWestminster 19.3pimi.)

Ley Judicial: Israel llactapajlla mandashcacunami.(Confesión de Fe de Westminster 19.4pimi.)

Llamamiento eficaz: Ñucanchi ari nishpashamuchumbacha Dios cayanami. (31tapuicunapimi.)Ñucanchi ari nishpa shamuchumbachacayanami. (30 tapuicunapimi.)

Eficazmente llamado: Ñucanchi ari nishpashamuchumbacha Dios cayanami. (32tapuipimi.)

Oración del Señor (o Padre Nuestro): ApunchiJesucristo Diosta Mañashca shimimi. (99,100, 107 tapuicunapimi.)

Pacto: Ari nishcataca pactachinami. (20tapuicunapimi.)pactachinata ari ninami. (16 tapuipimi.)pactachingapaj ari ninami. (16 tapuipimi.)rurangapaj ari ninami. (92, 94 tapuicunapimi.)Chashna nishcata pactachinami. (12tapuicunapimi.)

Pacto de gracia: Na juyai tucunalla cajpipashjuyaimandalla Dios ari nishcatacapactachinami. (20, 94 tapuicunapimi.)

Pecado Original: huacharishcamandapachajuchayumi. (18 tapuipimi.)

Chimborazo Imbabura Castellano

50

Providencia: Diospaj jatun poder, mana tucurijllac'uyaimi. (11, 12, 8 tapuicunapimi.)

Redentor: (Ñucanchijta) Tigra RandishpaCacharichijmi. (20, 21, 23, 44 tapuicunapimi.)

Redención (o Redimir): (Ñucanchijta) tigra randishpacacharinami. (29, 30, 85, 88 tapuicunapimi.)

Sacerdote: Diospajta ruraj curami. (23, 25tapuicunapimi.)

Sacramento: Diospajlla rurashpa pajtachinami. (92,88, 91, 93, 94, 96 tapuicunapimi.)

Sagrado: Diospajllami. (92 tapuipimi.)Salvador: (Ñucanchijta) Quishpichijmi. (85† tapuipimi.)Salvarse (salvadora): (Ñucanchijta) quishpirinami. (86,

87 tapuicunapimi.)Salvación: (Ñucanchijta) quishpichinami. (24, 91

tapuicunapimi.)(Ñucanchij) quishpirinami. (20, 86, 88, 89, 90,91 tapuicunapimi.)

Santidad: Jucha illajmi. (37 tapuicunapimi.)Juchamanta anchurishpa Diospajllacausanami. (10, 89 tapuicunapimi.)Paipica ima juchapish mana tiyanchu. (4tapuipimi.)

Santo: Jucha illajmi. (11 tapuipimi.)Mapa illajmi. (100 tapuipimi.)Diospajlla cashcata yuyarinami. (58, 60tapuipimi.)Diospajlla cachun ch'icanyachinami. (58tapuipimi.)manchaihuan alli ninami. (54 tapuipimi.)

Espíritu Santo: Jucha Illaj Espiritumi. (6, 29, 30, 94tapuipimi.)Diospaj Espiritumi. (22, 30, 36 tapuipimi.)

Santificación: Juchamanta anchurishpa Diospajllacausanami. (35, 32, 36 tapuipimi.)

Profeta: Dios ima nishcata villaj runami. (23, 24tapuicunapimi.)

Providencia: Diospaj jatun ushai, na tucurijllajuyaimi. (11, 12, 8 tapuicunapimi.)

Redentor: (Ñucanchita) Cutin RandishpaCacharichijmi. (20, 21, 23, 44 tapuicunapimi.)

Redención (o Redimir): (Ñucanchita) cutin randishpacacharinami. (29, 30, 85, 88 tapuicunapimi.)

Sacerdote: Diospajta ruraj curami. (23, 25tapuicunapimi.)

Sacramento: Diospajlla rurashpa pactachinami. (92,88, 91, 93, 94, 96 tapuicunapimi.)

Sagrado: Diospajllami. (92 tapuipimi.)Salvador: (Ñucanchita) Quishpichijmi. (85† tapuipimi.)Salvarse (salvadora): (Ñucanchita) quishpirinami. (86,

87 tapuicunapimi.)Salvación: (Ñucanchita) quishpichinami. (24, 91

tapuicunapimi.)(Ñucanchi) quishpirinami. (20, 86, 88, 89, 90,91 tapuicunapimi.)

Santidad: Jucha illajmi. (37 tapuicunapimi.)Juchamanda anchurishpa Diospajllacausanami. (10, 89 tapuicunapimi.)Paipica ima juchapash na tiyanllu. (4tapuipimi.)

Santo: Jucha illajmi. (11 tapuipimi.)Mapa illajmi. (100 tapuipimi.)Diospajlla cashcata yarinami. (58, 60tapuipimi.)Diospajlla cachun shicanyachinami. (58tapuipimi.)manllaihuan alicachinami. (54 tapuipimi.)

Espíritu Santo: Jucha Illaj Espiritumi. (6, 29, 30, 94tapuipimi.)Diospaj Espiritumi. (22, 30, 36 tapuipimi.)

Chimborazo Imbabura Castellano

51

Santificar: Diospajlla cashcata yuyarishpahuaquichinami. (57 tapuipimi.)Diospajlla ch'icanchinami. (57 tapuipimi.)Diospajlla cachun agllanami. (60 tapuipimi.)alli nishpa pajtachinami. (60 tapuicunapimi.)Jucha illaj cashcamanta alli ninami. (101tapuipimi.)Jucha illaj cashcamanta alli ninami. (101tapuipimi.)

Santificación: Juchamanda anchurishpa Diospajllacausanami. (35, 32, 36 tapuipimi.)

Santificar: Diospajlla cachun ruranami. (57 tapuipimi.)Diospajlla cachun shicanyachinami. (57tapuipimi.)Diospajlla cachun agllanami. (60 tapuipimi.)alicachishpa pactachinami. (60tapuicunapimi.)Jucha illaj shutiguca, alicachi tucushcacanami. (101 tapuipimi.)