Dutnje guhte háliidat diehtit eanet inkontineanssa birra

Čálus: Inkontinenscentrum i Västra GötalandGovva: Kajsa LundbergHábmen: Svensk Information

3

Váttis doallat iežat goikkisin? Cissat go buvssaide? Lihču go cissa? Lea go dus inkontineansa?

Čilgehusat leat máŋggláganat. Cissa ja baikainkontineansa lea váddu man birra sáhttá leat váigat ságastit, muhto dat lea dan mađe dábálaš ahte sáhttá dan gohčodit albmotdearvvašvuođalaš váttisvuohta.

Dát girjjáš lea oaivvilduvvon dutnje geas leat dát váttut, gii dovddat soapmása mas lea dat dahje jus duššefal háliidat diehtit eanet inkontineanssa birra.

4

Mii inkontineansa lea?

Cissa- ja báikainkontineansa lea go lihču dan mađe ollu ahte dagaha váttisvuođaid.

Badjel bealle miljon olbmuin lea juogalágánaš inkontineansa- nuorat ja boarrásat, nissonat ja dievddut, mánát ja nuorat.

Váttisvuohta lassána agi mielde sihke dievdduid ja nissoniid gaskkas. Lihčuma sturrodat ja man dávjá lea ii dárbbaš leat dat mii dagaha unohasvuođa dahje hedjonan eallindili man olmmoš sáhttá vásihit.

Cissalihčuma vásihus ii leat seamma olbmos olbmui.

Moadde goaikkanasa buvssain ii leat muhton olbmui miige ja nubbái surges dáhpáhus.

Dávjá lea olmmoš ieš guhte árvvoštallá jus unohasvuođa lihčumis leat váttisvuohtan dahje ii.

5

Ii dárbbaš leat erenoamáš dárbbašit hivssegis dávjá mannalitRávesolbmo gožžaráhkus lea nuo 5-7 dl gožža ja dovdá dárbbašit gurret dan máhttá ihtit juo 2,5-3 dl rájes.

Lea dábálaš gožžadit 4-8 hávi jándoris. Dábálaš mearri jándoris láve leat 1-2 littara ja stuorit váttisvuođaid haga galgá máhttit doallat gožžama 3-4 diimmu.

Man gallii manat hivssegis ovtta jándoris lea gitta das man olu leat juhkan ja muhton olbmot fertejit mannat gožžame ijas, erenoamážit jus sii leat juhkan maŋŋit eahkedis.

6

Leat máŋga lágán inkontineanssat

Lihčun rahčamis ihtá dalle go deaddu čoavjji birra lassána ovdamearkka dihte go gorut bargá, gosahat, gasttihat, bohkosat dahje jus loktet lossa noađi. Lea dábáleamos nissoniid gaskkas ja sáhttá ihtit maŋŋá ábeheami, riegádahttima dahje ahkemolsanáiggiis (klimakteria).

Dávjá lihčun ii leat stuoris ja vuolgá das go spiralvuođu stahkat leat geanehuvvan ja addet heajubut duvdaga gožžaráhku ja gožžaoari birra.

Badjelmeari deaddu, cahkkin baikabavvagis ja kronihkalaš gosahat goaridit stahkaid spiralvuođus ja dahket lihčuma vearrábun. Billašuvvan suotnamáddagat, mii lea árbejuvvon váddu, ja muhton dálkasat máhttet maiddái vuolggahit gožžalihčuma.

Nissonat geain leat čuohpadan cinni máhttet oažžut váttisvuođaid gurret gožžaráhku ja maiddái dainna ahte lihču gožža.

Muhton nissoniin máhttá lihčut anašeamidettiin/ orgasmmas. Dat šáhttá leat unohas muhto ii dárbbaš leat eahpenormala.

7

Badjelmeari aktiivalaš gožžaráhku dagaha ahte bahkke lihčumiin dahje lihčuma haga. Dán vásiha leat garra cissadárbun gos álo ii birge doallat amas lihčut. Jus it geargga hivssegii buori áigái dát lihčun máhttá leat stuoris.

Sivvan dákkár bahkkemii máhttá leat dat ahte juoga lea rievdan gožžaráhkus dahje dan olggobealde. Ovdamearkka dát máhttá leat infekšuvdna gožžaráhkus, hormonrievdadusat dahje ahte gožžaoari sisbealis lea siejahas (inflammašuvdna). Sivvan lihčumii lea dávjá bahkkemat gožžaoari dehkiin mat vulget das ahte nearvarefleaksa mii addá dieđu vuoigŋamiidda ja čielgesutnii ahte dál lea áigi gurret gožžaráhku ii doaimma rievttes láhkái. Prostatabohtaneapmi ja baikabavá leat dábálaš sivat hedjonan birgejupmái stivret gožžama. Gávdno maiddái psykologalaš ja láhttenovdaneamálaš sivva dása. Gožžabahkkemiid/ lihčumiid sivva máhttet maiddái leat eará dávddat duogážis.

Seagohuvvon inkontineansa lea seaguhus sihke rahčanlihčumis ja badjelmearálaš aktiivvalaš gožžaráhkus.

Áppostaninkontineansa šaddá dalle go gožžaráhku lea spaggádievva goččain ja ii beasa guorranit. Lihčun šaddá dalle go giddendehkit eai naga doaladit vuosttá.

Dievdduin geain prostata lea bohtanan dahje gožžaoarri gáržun sáhttá lea váttis álggahit, čirgun heittot, goaikun maŋŋá dahje lihčun ijas.

Olbmot geain lea diabetes sáhttet maiddái gillát ábboninkontineanssas.

Baikalihčun máhttá leat maŋŋá riegádahttinvahaga, baikabavvaga, dávjás bahkkemiid, lužuhaga ja eará váttuid ja neurologalaš vigiid.

8

Lea ollu maid ieš máhttá dahkat dáidda váttuide

Lea čielggas ahte galggašii máhttit mannalit goččadit dalle go lea dárbu. Muitte láhttet oalle gulul go manat hivssegis. Čohkke vuohkkasit ja duvdil julggiid bures. Gurren boahtá ieš go beare ráfáiduvat. Bisu čohkkut dassái go dovddat gožžaráhku lea guorranan. Amas oažžut baikabavvaga lea deaŧalaš ahte baikkát dassádit.

Jurdil maid jugat ja man dávjá. Deadja, gáffe ja vuola ráhkadit gočča. Murjjiin ja ruotnasiin lea ollu čáhci. Ale juga oalle maŋŋit eahkes.

Jus gillát gožžaráhkus mii lea badjelmeari aktiivvalaš, jus goččat eanet go gávcci hávi jándoris dahje jus it geargga hivssegii dalle sáhtte gožžaráhku hárjehallan leat buorre áhpun. Dainna oaivvilduvvo ahte geahččalat guhkidit áiggi hivssetmannamiid gaskkas.

Juhkama ja gožžama mihtideapmi máhttá leat áhpun vai oaidná man ollu don jugat ja man dávjá don goččadat. Ale gurre gožžaráhku sihkkarvuođa dihte.

9

Makkár meannudeapmi addo ?

Rahčanlihčumis lea deaŧaleamos meannudeapmi dat ahte hárjehallá spirála máddaga. Eanaš oassi nissoniin geain lea dákkár gožžalihčun buorránit ollásit dahje váddu unno. Hárjehallama ulbmil lea nannet dehkiid spirála máddagis, gožžaráhku ja gožžaoari birra. Nissonat mat lea ahkemolsuma (klimakteria) meaddel dáidet dárbbašit dakkár östrogena mii váikkuha báikkálaččat vai asseoasit gožžaráhkus buorránit. Jus spirála máttadehkiid hárjehallan ii lihkostuva de máhttá operašuvnda addit buori bohtosa.

Go ráhku lea badjelmeari aktiivvalaš, lihčumiin dahje dan haga, de máhttá bossanhárjehallan, láhttenterapia, juhkamušaid unnideapmi ja medisiinnalaš meannudeapmi lea áigeguovdilis. Eará meannudeamit nugo elektronalaččat stimuleren dahje akupunktuvra sáhttet geahččaluvvot. Go nissoniin lea bahkkenlihčun sáhttá östrogena mii váikkuha báikkálaččat addit buori bohtosa. Maiddái spirála máddaga hárjehallan galgá leat oassin meannudeamis. Lea deaŧalaš ahte váldá sealvái ahte infekšuvdna dahje eará dávda duogážis ii gávdno.

Seaguhuvvon kontineanssa álgá meannudit dan symptoma mielde mii lea stuorimus dahje vásihuvvo leat váivvimus.

Bohtanan prostatas máhttá operašuvdna, dálkkodeapmi dahje mikrosuonjarmeannudeapmi leat áigeguovdil. Spirála máddaga hárjehallan máhttet dievdoolbmot geavahit go rahčanlihčun máhttá šaddat prostataoperšuvnna maŋŋá.

Baikalihčumis lea spirála máddaga hárjehallan deaŧalaš goansta mainna buorida čárvunmáhtu. Dálkasat mat muddejit čoliid doaimmaid ja luhčanveahkit máhttet leat áhpun maid vehkiin unnida váttisvuođaid ja nu leat borranrávvagat ja lihkkan maiddái.

Muhton dálkasat máhttet dahkat gožžan- ja baikinlihčuma, ja gožžaráhku ja čoliid gurrema vearrábun – jeara du doaktáris ráđiid.

10

Gos sáhtán oažžut veahki ?

Vuosttážat geaiguin lea buorre váldit vuosttáš oktavuođa lea uroterapeuta, báikkálaš buohccedivššár ja sealgeeadni du dikšunguovddážis dahje gieldda buohccedivššár.

Sii máhttet árvalit jus guorahallan galgá dahkkot ja makkár meannudeapmi máhttá leat dárbbašlaš.

Sii máhttet maiddái čujuhit du doaktárii dahje buohccegymnasttii viidásit veahki váras.

Lea maiddái deaŧalaš váldit sealvái manin gožžalihčun, gožžabahkkemat ja čoliid gurren ja čoali lihčuma váigatvuođat leat bohcciidan.

11

Gávdnojit olle buorit veahkkeneavvut

Leat ollu buorit veahkit mat álkidahttet árgabeaivvi eallima olbmuide geain leat gožža- ja baikalihčumat. Dát leat lasáhussan guorahallamiidda ja meannudemiide.

Veahkkeneavvut inkontinensii leat vuosttažettiin jurddasuvvon geavahuvvot oanit áiggi muhto dat máhttet geavahuvvot guhkibut jus meannudeapmi ii buvtte dan bohtosa mii lea vurdojuvvon.

Pasieantta dilli sáhttá muhtumin eastadit meannudeami álggaheami. Jus dutnje heivejit ja čálihit veahkkeneavvu inkontineassa váras lea maiddái deaŧalaš ahte dat guhte čáliha daid geahččá bearrái ahte neavva doaibmá dohkkehahtti láhkái.